SW Energia sisustas Paikusel konteinerkatlamaja ja paigaldas selle Alale ühe maja nurga juurde.

Iga maja keldrisse ehitati mõõdikute sõlm, mis näitab, palju maja on energiat kulutanud. Katlamaja töötab automaatselt õliküttel. Konteineri mahutis on kümme kuupmeetrit õli.

SW Energia juhatuse liikmed Heini Kunimägi ja Ain Tõnts tutvustasid huvilistele katla töö põhimõtteid. Firma kasutab soojusenergia tootmiseks kõrgtehnoloogilisi seadmeid. Katlamajad on mehitamata, varustatud robottelefonidega, mis edastavad teavet ööpäev ringi valves olevatele hooldustöötajatele.

Jätta vana või teha uus

«Olime valiku ees, kas rekonstrueerida vana katlamaja, ehitada ligi 70 meetrit uut trassi või tellida kolme maja jaoks tänapäevane katlamaja,» ütles vallavanem Tarmo Tamm.

Volikogu esimees Toivo Põldma lisas, et kergelt see otsus ei tulnud. Raha on vähe ja kohti, kuhu seda paigutada, rohkesti. «Kuid inimeste mõtlemine on muutunud ja vajaliku raha eraldasime vallale,» sõnas Põldma.

Heini Kunimägi tõi näite naabervallast, kus ühes linnalähedases asulas on korralik soojamajandus, kõik korterid elanikega asustatud, korterite hinnad kõrged, kuigi pole lasteaeda ega kooli.

Teises asulas on soojamajandus korrast ära, kortereid küllalt, isegi 10 000 krooni eest ei taha neid keegi osta. Asulas on kool ja bussijaam.

«Korralik soojasaamine on inimestele väga vajalik. Inimene vajab energiat, kui ta elab külmas toas, siis vajab ta näiteks rohkem toitu, et keha saaks vajaliku energia hulga kätte,» ütles Heini Kunimägi.

«Külmades ja niisketes ruumides elamine mõjub ka tervisele ning ravikulud on samuti väljaminek. Minu kogemus ütleb, et pigem maksta sooja toa eest, kui külmetada,»

Nüüd, kui kolmel 12 korteriga majal on korralik katlamaja, tuleb elanikel hakata mõtlema majade soojustamisele, et küttekulusid kokku hoida. Katus, fassaad, aknad ja uksed tuleb ette võtta.

«Plastikaknad pole head, soojakadu mitte ei vähene, vaid suureneb. Inimesed avavad aknaid, et ülekütmisest temperatuuri madalamaks saada. Arvan, et maja soojustamisel jätta alles või tellida uued puitaknad,» lausus Kunimägi oma tähelepanekutele tuginedes.

Majad tuleb soojustada

SW Energial on katlamaju kogu Eestis (peale Ida-Virumaa). Jõutud on ka saartele. Õliküte on kallis, kuid samal ajal on kallinenud ka teised kütteliigid. Aitab ainult kulude kokkuhoid.

Alal on varasematel aastatel ehitatud rohkesti paljukorterilisi maju, peale nende kolme on veel viis. Kuid töö kadumisel läksid ka elanikud ja nii jäid korterid ning isegi mõned majad tühjaks. Üks maja on erastatud. See, kus on ahiküte, on elanikke täis.

«Vana katlamaja on suletud. Me ei taha seda lammutada ega müüa, vaid konserveerime. Ei tea ju, kuidas muutub maaelanike elujärg,» ütles vallavanem.

Helme vallavalitsus tellis füüsilisest isikust ettevõtjalt Eino Rebaselt valla soojamajanduse energiasäästu auditi, kuna väidetakse, et kütmise soojakadu on 30 kuni 40 protsenti.

«See on tehniline projekt, kui läheb läbi, siis elamute soojapidavust mõõdetakse vastavate seadmetega,» rääkis Tarmo Tamm.

«Helme vald oli liiga väike, et üksi projekti rahastamiseks esitada. Kaasatud said kõik omavalitsused ja 2007. aasta keskpaigas võib teada saada, kas Euroopa Liidu struktuurifondidest projekt rahastuse saab.»