Mõni kuu tagasi lõppes projekt «Töö tugi Kagu-Eestis», mille alusel asus tööle üle kolmesaja inimese. Tegevust arendatakse edasi jätkuprojektis, mis kestab 2007. aasta lõpuni. Projekti toetavad Euroopa Liidu sotsiaalfond ja Eesti riiklik arengukava, kaasfinantseerivad kohalikud omavalitsused.

Projektis pööratakse peatähelepanu inimestele, kel ei ole tööharjumusi, kes on alkoholisõltlased või elatuvad vaid sotsiaaltoetustest.

Nagu varemgi nõustavad tugiisikud pikaajalisi töötuid, puuetega inimesi, lastega kodus olevaid emasid ja noori, kes ei õpi ega tööta.

Toimetuleku toetuse saamiseks peab tööd tegema

Toetuse taotlejad on rakendatud linna- ja vallasisestele töödele. Sangastes töötava tugiisiku Marju Karavini sõnul teevad nad heakorratöid pansionaadi, raamatukogu ja muude asutuste juures. Tööd tuleb teha kaksteist tundi kuus. Üksi elavad eakad inimesed võivad paluda, et neilegi töötu appi saadetaks.

Tugiisikud on käima pannud tööklubid. Kui algul arvati, et nad käivad töötutega vaid kohvi joomas, siis nüüd hakkab inimesteni jõudma arusaam, et tugiisikud teevad väga tänuväärset tööd.

Nad tahavad jõuda selleni, et ilma tööta inimesed kodunt välja tuleksid ja omavahel suhtlema hakkaksid. Tugiisikult saadakse emotsionaalset toetust ja teavet. Koos kaalutakse võimalusi töö leidmiseks. Inimesed on huvitatud paljust – töölepingutest ja -seadustest, vabadest töökohtadest.

Töötute seas on heade tööoskustega inimesi

Mõned on aga tööst täiesti võõrdunud. Kõige tähtsam ongi sellistes inimestes huvi äratada, et tekiks soov tööd teha. Tähtis on tõsta töötute enesehinnangut ja neid julgustada. Tugiisikute sõnul võib tööklubides osalejate seas kohata heade tööoskustega inimesi.

Kavas on avada töötoad, kus saaks läbi viia tööharjutusi, et inimesed kohaneksid distsipliiniga. Töötutele ei õpetata eriala, vaid lastakse teha lihtsamaid töid, et nad aegamööda tööga harjuks.

Töötugiisikud kavatsevad pöörata pilgud naisseltside ja külakeskuste poole, et neilt tööharjutusteks vajalikke vahendeid ja ruume küsida ning üheskoos töötuid tööharjutustesse kaasata.

Töö üheks osaks on tegelemine noortega, kel ees kooli lõpetamine ja elukutse valik. Eesmärk on teha ennetustööd, et ei kasvaks peale noori inimesi, kes koju istuma jäävad. Tõrva-Helme piirkonna tugiisiku Lea Viksi töös on ette tulnud juhtum, kus vanemad soovitasid äsja ametikooli lõpetanud noorel võtta end tööhõiveametis arvele, selle asemel et soovitada ja aidata tal tööd leida.

Lea Viks tunneb heameelt piirkonna koolide üle, kus tuntakse suurt huvi kutsenõustamise vastu. Tugiisikutel on võimalus kutsuda lastele rääkima kutsenõustaja. Lapsed on tulevasest elukutsevalikust väga huvitatud.

Tugiisikud suhtlevad ka tööandjatega, kes teavitavad neid vabadest töökohtadest. Paljud töötud sooviksid, et need oleksid kodu ligidal, sest kaugemale sõitmiseks puudub raha. Seetõttu oli ka tugiisikute suurim soov, et maapiirkondades hakataks rohkem tegelema ettevõtlusega ja inimesed saaksid tööd.