Missugune muudatus võib ees oodata Valga haiglat? Kas ja kui suur osa teenuseid võib koonduda Tartusse, milline saab olema siinse haigla funktsioon?

«Haiglavõrgu arengukava kohaselt on Valga haigla üldhaigla ja seda ei ole kavas muuta hooldushaiglaks.

Investeeringud on jagatud kahte meetmesse, millest esimene toetab piirkondliku ja keskhaiglate infrastruktuuri väljaarendamist. Eesmärgiks on suunata ressursid keerukate ja kõrgtehnoloogilist abi sisaldavate teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamiseks.

Samas on olemas teine meede, mille eesmärgiks on õendus- ja hooldusravi integreeritud teenuste arendamine. Selle meetme kriteeriumid ja tingimused töötatakse välja järgmise aasta jooksul.

Seega üldhaiglate, sh Valga haigla roll statsionaarsete teenuste pakkujana tulevikus ei suurene.

Samas muutub olulisemaks nende roll ambulatoorsete teenuste (eriarstide konsultatsioonid, diagnostika, päevaravi) pakkujana tihedas koostöös esmatasandiga ning kindlasti õendus- ja hooldusabi integreeritud teenuste osutajana.»

Millal eelmainitud muutus võidakse ellu viia?

«Statsionaarsete teenuste osakaal väheneb igal aastal, see on aeglane, aga selge trend.»

Kas võib öelda, et on tegemist Valga maakonna elaniku jaoks arstiabi kättesaadavuse vähenemisega?

«Seda kindlasti mitte. Teatud tervishoiuteenuseid saab patsient kas piirkondlikust või keskhaiglast, nii nagu ka praegu. Kõiki tervishoiuteenuseid ei ole võimalik üldhaiglas osutada.»

Mis saab siinsetest arstidest (spetsialistidest)?

«Personalipuudus on just üldhaiglates kõige teravam, seega tänases Eestis tuleb maksimaalselt rakendada õdesid ja arste nii, et teenuste kättesaadavus oleks tagatud.»

Kas muudatuste korral on oht, et suur ja suhteliselt uus Valga haigla hoonekompleks võib tühjaks jääda?

«Eelpool kirjeldatud tegevuste järele (nt õendusabi ehk tänane hooldusravi või ka pikaajaline õendushooldus) on suur vajadus, mis on täna osaliselt katmata. Samuti on vajalikud ruumid ka eriarstiabi jaoks.»

Millised on kavandatavad investeeringud?

«Kokku on tervishoiu investeeringuteks planeeritud 2,156 miljardit krooni Euroopa regionaalarengu fondi vahendeid. Kesk- ja piirkondlike haiglate investeeringuteks planeeritud toetus on 1,7 miljardit krooni.

Ülejäänud vahenditega, mida on 431 miljonit krooni, on plaanis toetada õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist.

Tänaseks pole veel täpseid tingimusi selle toetuse jaotamiseks. Toetuse saamise tingimused on plaanis välja töötada järgmise aasta jooksul. Ka üldhaiglad saavad seda toetust taotleda.»