SW Energia sisustas Paikusel konteinerkatlamaja ja paigaldas selle
Alale ühe maja nurga juurde.
Iga maja keldrisse ehitati mõõdikute sõlm, mis näitab, palju maja
on energiat kulutanud. Katlamaja töötab automaatselt õliküttel. Konteineri
mahutis on kümme kuupmeetrit õli.
SW Energia juhatuse liikmed Heini Kunimägi ja Ain Tõnts
tutvustasid huvilistele katla töö põhimõtteid. Firma kasutab soojusenergia
tootmiseks kõrgtehnoloogilisi seadmeid. Katlamajad on mehitamata, varustatud
robottelefonidega, mis edastavad teavet ööpäev ringi valves olevatele
hooldustöötajatele.
«Olime valiku ees, kas rekonstrueerida vana katlamaja, ehitada
ligi 70 meetrit uut trassi või tellida kolme maja jaoks tänapäevane katlamaja,»
ütles vallavanem Tarmo Tamm.
Volikogu esimees Toivo Põldma lisas, et kergelt see otsus ei
tulnud. Raha on vähe ja kohti, kuhu seda paigutada, rohkesti. «Kuid inimeste
mõtlemine on muutunud ja vajaliku raha eraldasime vallale,» sõnas Põldma.
Heini Kunimägi tõi näite naabervallast, kus ühes linnalähedases
asulas on korralik soojamajandus, kõik korterid elanikega asustatud, korterite
hinnad kõrged, kuigi pole lasteaeda ega kooli.
Teises asulas on soojamajandus korrast ära, kortereid küllalt,
isegi 10 000 krooni eest ei taha neid keegi osta. Asulas on kool ja
bussijaam.
«Korralik soojasaamine on inimestele väga vajalik. Inimene vajab
energiat, kui ta elab külmas toas, siis vajab ta näiteks rohkem toitu, et keha
saaks vajaliku energia hulga kätte,» ütles Heini Kunimägi.
«Külmades ja niisketes ruumides elamine mõjub ka tervisele ning
ravikulud on samuti väljaminek. Minu kogemus ütleb, et pigem maksta sooja toa
eest, kui külmetada,»
Nüüd, kui kolmel 12 korteriga majal on korralik katlamaja, tuleb
elanikel hakata mõtlema majade soojustamisele, et küttekulusid kokku hoida.
Katus, fassaad, aknad ja uksed tuleb ette võtta.
«Plastikaknad pole head, soojakadu mitte ei vähene, vaid suureneb.
Inimesed avavad aknaid, et ülekütmisest temperatuuri madalamaks saada. Arvan, et
maja soojustamisel jätta alles või tellida uued puitaknad,» lausus Kunimägi oma
tähelepanekutele tuginedes.
SW Energial on katlamaju kogu Eestis (peale Ida-Virumaa). Jõutud
on ka saartele. Õliküte on kallis, kuid samal ajal on kallinenud ka teised
kütteliigid. Aitab ainult kulude kokkuhoid.
Alal on varasematel aastatel ehitatud rohkesti paljukorterilisi
maju, peale nende kolme on veel viis. Kuid töö kadumisel läksid ka elanikud ja
nii jäid korterid ning isegi mõned majad tühjaks. Üks maja on erastatud. See,
kus on ahiküte, on elanikke täis.
«Vana katlamaja on suletud. Me ei taha seda lammutada ega müüa,
vaid konserveerime. Ei tea ju, kuidas muutub maaelanike elujärg,» ütles
vallavanem.
Helme vallavalitsus tellis füüsilisest isikust ettevõtjalt Eino
Rebaselt valla soojamajanduse energiasäästu auditi, kuna väidetakse, et kütmise
soojakadu on 30 kuni 40 protsenti.
«See on tehniline projekt, kui läheb läbi, siis elamute
soojapidavust mõõdetakse vastavate seadmetega,» rääkis Tarmo Tamm.
«Helme vald oli liiga väike, et üksi projekti rahastamiseks
esitada. Kaasatud said kõik omavalitsused ja 2007. aasta keskpaigas võib teada
saada, kas Euroopa Liidu struktuurifondidest projekt rahastuse
saab.»