Eesti peab Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingu kohaselt kaotama 1. juulist 2007 soojusenergia ning eraisikutele müüdava kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuude käibemaksuerandi.

Selle talve saame veel läbi ja eraisikutel on võimalik tuleva talve varu osta. Küttepuud ju tehaksegi valmis kevadel, suvel kuivavad ja sügisel pannakse talvevaru tallele. Hoolsamatel inimestel, kellel muidugi on panipaiku, on ees kahe talve varu. Ei või ju teada, milline talv tuleb ja palju puid läheb. Küttepuude ostjad peaksid tähele panema, et enne 1. juulit 2007 saaks ost tehtud.

Võib-olla küttepuude müüjad tõstavad hinda ja sügisel nõudluse puudumisel hind langeb, seda vaatamata 18protsendilisele käibemaksule. Kuiv halupuu maksab keskmiselt 350 krooni juba sellel sügisel.

Mullu vähekindlustatud peredele kaugkütte hinnatõus kompenseeriti. Ka Valga linn oli nende omavalitsuste seas, kes sai raha. Riik andis 666 000 krooni. Seda ei tohtinud anda kütteettevõttele. Väljamaksmisel tuli täita kaht nõuet: pidi arvestama majanduslikku olukorda ja raha tuli maksta inimestele kätte. Kompenseerida võis ainult hinnatõusu osa. Väljamaksmise kord tuli omavalitsusel kehtestada.

Valgas kehtestatud korra alusel pidi üksi elavale inimesele kätte jääma 3000 krooni, pere puhul 2500 krooni iga pereliikme kohta.

Nõuded olid karmid ja välja on makstud 195 383 krooni, jääk on veel 470 617 krooni. Aasta hakkab lõppema, mis sellest rahast saab, pole teada, ilmselt läheb riigile tagasi. Samas on Valgas palju kaugküttest sooja saavaid inimesi, kellel on vähe raha, kuid nad ei mahtunud kompenseeritavate ringi.

Kallinesid brikett, kivisüsi ja halupuud. Neid kütteks kasutavad inimesed ei kuulunud üldse hüvitise saajate hulka. See on ebavõrdne.

Järgmiseks kütteperioodiks pole majandusministeerium ette näinud mingit kompenseerimisvõimalust.

13protsendiline käibemaksu tõstmine oli ELiga ühinemisest teada, vahepealne aeg anti hoonete soojustamiseks, et küttekulusid kokku hoida.