Kangesti tahaksin loota, et kõik uued müügikohad saavad endale väga head töötajad. Halva müüja tõttu võib ka hea kaup seisma jääda.

Ostsin endale hiljuti ühest Valga kauplusest põrandalambi, aga peaaegu oleks tehing katki jäänud, sest müüja justkui ei tahtnudki seda müüa. Lamp on ilus ja just see, mida vaja, aga naisterahvale käe otsas kojuviimiseks liiga raske.

Küsimusele, kas kauplusel poleks võimalik lamp koju tuua, vaatas teenindaja niisuguse pilguga, et mida te veel ei taha. Aga tegelikult pole see palve ju midagi pöörast, sest postimüügikauplustest tellitu ometi tuuakse soovi korral koju.

Küsisin siis, ega sel päeval pole poes mõnda meesterahvast tööl, kellelt saaks abi paluda. Tean, et seal on olnud üks abivalmis mees, kes kõik patareide probleemid lahkelt lahendanud. Tuli välja, et tema enam polegi seal ametis. Läksin siis välja. Müüjal ei paistnud sellest sooja ega külma olevat, et võib ühest potentsiaalsest ostjast ilma jääda.

Ega ma nii kergesti veel alla anda ei kavatsenud. Hakkasin tänaval jälgima, kas näen kedagi, kelle võiks appi paluda. Kuna lambi jalg on pikk, see sõiduautosse ei mahu. Vaja valguseallikas käe otsas koju kanda. Tee polnud pikk, nii umbes viis minutit. Ise oleksin olnud valmis teisest otsast kinni hoidma.

Ja oh imet! Sealsamas lähedal leidsin ühe Valgas tuntud firmajuhi mobiiliga vestlemas. Ta ajas mingit äriasja ja ilmselt ootas oma abikaasat. Teised pereliikmed olid teisel pool tänavat autoga, milles seenesaak ootas kojuviimist. Naine kohal, kõne lõppenud, sain oma mure ära rääkida. Härrasmees kartis seenelise kostüümis linnas liikuda. Abikaasa aga julgustas, sest tahtis aidata.

Läksime siis poodi tagasi lampi ostma. Nüüd tuli järgmine tõrge – müüja ei tahtnud väljapandud põrandalampi müüa, hakkas arvutist otsima, kas pakendis kaup ka on olemas. Arvuti oli aga rivist väljas ja seda ta ei saanud teha. Õnneks oli minu lahke abiline kogenud ostja. Tema soov oli, et ma saaksin just selle väljapandud lambi. Teenindajale see mõte ei meeldinud – nemad peavad siis jälle uue kokku panema. «Teil ju siin spetsialistid, mis see teil siis on,» ütles minu abimees. Maksin ära ja lahkusime lambiga.

Küll on tore, et Valgas on nii abivalmis inimesi, kes ka kiirel ajal suudavad teise heaks midagi teha.

Ma ei tea, kas müüja seal kaupluses üldse alaliselt töötab. Kui aga on nii, siis ma ei imesta, miks selles osakonnas ostjaid napib. Et neid on vähe, seda ütles ta ka ise, kui kartsin, et viimati keegi ostab seni lambi ära, kui mina kojuviijat otsin.

Meenub ka üks hoopis teine ostulugu üksteist aastat tagasi. (Vaatasin igaks juhuks kirjast järele, sest tundus uskumatu, et sellest juba nii palju aega möödas on.) See oli Pärna puiestee 1 kaupluses Luxus. Praegu pole seda poodi enam olemas ja asutaja ning juht Andrei Popovgi juba mulla all. Aga mälestus on jäänud.

Kavatsesin siis oma kööki hakata uuendama ja tahtsin alustada soojast veest. Käisin seal poes ja rääkisin plaanist, ise täpselt teadmata, mis mul selleks vaja on ja kas seda üldse minu korteris saab ette võtta. Popov oli nii lahke, et tuli ise minu koju vaatama, mis teha annab.

Tulemus – ostsin sellest kauplusest paari aasta jooksul kõik majapidamises vajalikud asjad. Luxuses oli ka üks tõeliselt päikeseline naismüüja, kes oskas köögitehnikat väga hästi tutvustada. Teda sai usaldada ja tema käest kohe tahtsid midagi osta. Ma ei tea, kus ta praegu töötab, aga minu silmis on ta jäänud müüja ideaaliks.