Helme osakonnas on 128 kohta, neist täidetud 43. Valga osakonnas on platse 30, praegu on sinna mahutatud 34 õpilast. Mõlemal õpilaskodul on juhataja ja administraatorid, valve ööpäev läbi.

Helme õpilased elavad kooli territooriumil lahedalt

Selle kooli maa-ala on justkui omaette linnak, igal sammul valitseb sõnulseletamatu ajaloohõng. Peahoone, praktikakojad, söökla, õpilaskodu – kõik on õpilasel käe-jala juures. Alal on isegi tänavanimed. Peahoone aadress on Kooli 1, õpilaskodul Vahe 1.

Maja väljanägemine jätab soovida – seintelt kohati krohv maas, aknad vajaksid vahetamist.

Läheme sisse, teejuhiks osakonna juhataja Reet Saarep, sees juba õpilaskodu juhataja Helgi Hanioja. Siin-seal on rohelist ja lilli. Kõikjal valitseb puhtus ja kord.

Kasvatajate ehk ametinime järgi administraatorite puhketoas on külmkapp, kuhu õpilased panevad nimelised pakid, et teistega segi ei läheks. Ühiseks vaatamiseks on majas kaks televiisorit.

Mõlemal korrusel on ühekohaline duširuum ja köök mitme pliidiga. Igas nn korteris läheb esikust kahte tuppa ja WCsse. Toad on 1–3 voodiga.

Ühes neist elavad kokaeriala 3. kursuse õpilased Kersti Mootse Otepäält ja Liina Saaren Elvast. Nemad olid sel päeval kooli sööklas praktikal, suvel osalesid nad Türi Grillfestil oma kooli võistkonnas. Nüüdki on nad uhked, et esikoha võitnud Tallinna Inglise Kolledžile jäid nad alla vaid kolme punktiga.

Toas on avarust ja valgust, kaks voodit, riidekapid, laud, vaibad maas, kodust toodud televiisor ja muusikakeskus laual. Üks nurk on tualetitegemise jaoks. Tüdrukute kodutunde juurde käivad ka kaasatoodud talismanloomad.

Et talvel külm ei hakkaks, topivad nad aknad ära, nii nagu vanasti tehti. Vajadusel antakse lisatekke juurde. Katus enam läbi ei jookse. Seinal tekkinud inetused on meeleolukate plakatitega kaetud.

Lõunat saavad õpilased tööpäevadel kooli sööklast, hommiku- ja õhtueine eest hoolitsevad ise. Toovad selleks leiba, saia, vorsti, midagi puu otsast, kartuleid.

Valves olevad täiskasvanud tunnevad huvi, kas kõigil ikka oli midagi süüa. Vahel toovad ise neile midagi. Kui selgus, et ühel murelapsel oli leiva kõrvale ka tomatit võtta, siis oli kõigil hea meel.

Õpitakse toas. Kes soovib, saab eralduda ühte vaiksesse ruumi.

Õpilaskodu juhataja Helgi Hanioja sõnutsi on tal suur kasu ka rahvatervise koolitusest. Kui kellelgi tervis paha, oskab ta aidata ja rohukapist midagi anda. «Kooliõde on kaks korda nädalas majas. Tema käest saab esmaabirohud,» oli Reet Saarepil lisada.

Kel viirus kallal, see ei tohi ühiskodus olla. Pole lihtne saata koju palavikus neiu, kellel Viljandist kaheksa kilomeetrit jalgsi koju minna. Appi tuli Helme valla perearst, kes kirjutas talle antibiootikumid – haige lapse perearst on ju Viljandimaal. Teine hea inimene viis tõbise autoga koju. Ka niisuguseid asju tuleb korraldada.

Ühiskodu avaldab nii õpilastele kui ka töötajatele suurt mõju. «Nad on siin kõik nagu oma lapsed. Kui ära lähevad, on väga kahju, ka patuoinastest,» rääkis Hanioja. «See on suure pere kodu. Vahel teen neile koosoleku. Armujatele tuleb vahel käitumiseks selgitustööd teha, õnnetuid peab lohutama. Mõnda sõiman ka. Siis lepime jälle ära.»

Kuna siin õpivad ka üle kahekümneaastased noored, tuleb ette pereloomistki. Üks seaduslikus abielus paar elab omaette toas. Vabaabielurahvale pole see lubatud. Nii tuli üks neljanda kursuse emaks saanud õpilane, kes praegu on individuaalõppel ja elab kodus, Helgi Haniojale oma väikest last näitama. See oli kolmandal kursusel õppiva uhke isa tahe. Sündmus liigutas kõiki.

Helme õpilaskodu on seal töötavaile täiskasvanuile justkui päevakodu. «Mulle meeldib siin – seltskond ja õpilased,» ütles tund aega ettenähtust varem tööle tulnud administraator Kreete Uusna.

Valga õpilaskodu elanikel on pead-jalad koos

See ühiselamu asub koolist kaugel Uuel tänaval kahekorruselises kivimajas suurte majade külje all. Haigestunud administraatorit asendas kooli remondimees Üllar Kõivumägi.

Valveruumis on ka televiisor, mida õpilased käivad vaatamas. Teine teler on puhketoas, kuhu on diivan ja tugitoolid tellitud. Praegu istutakse mati peal maas.

Toad on väga väikesed, voodeid igas 2–4. Mõni kapike ka. Mõnes elamises väike seinariiul. Riidekappe igas toas pole. Nende ega toolide jaoks pole ruumigi. Kuna toole pole, istutakse vooditel.

Valgamaalase visiidi ajal kogunesid õpilased külalise ümber ja olid lahked küsimustele vastama. Üllatas, et kuigi elatakse suures ruumikitsikuses ja silmnähtavas vaesuses, on noored väga rõõmsameelsed, olukorra suhtes leplikud ja ühtehoidvad. Ega muidu oleks saanud see ametikool üldse Valgamaal tekkida.

«Ei saa kurta,» ütles tisleri eriala 3. kursusel õppiv Tartu noormees Jürgen Kapp. Pärnust pärit 1. kursuse tisleri Margus Merimaa arvates võiksid pliidid olla uuemad. Viljandimaalt tulnud 2. kursuse tisler Taavi Napritson sõnas, et kuidagi elab ära. Need arvamused öeldi vaikse häälega.

Vestlusringi tekkis suur elevus, kui sellega liitus ühiselamu hing, pealinnapoiss Even Raev. Siis said kõik naerda ja ajakirjanikul andis selgusele jõuda, kuidas asjad tegelikult on. Tuli välja, et nii ongi, aga naljaga suudetakse kõigest üle olla.

No näiteks minnakse hommikul korraga korruse pesuruumi hambaid pesema ja kõigil algab päev lõbusalt. Kuigi tema arvates võiks sellele ühiselamule ühe tärni juurde panna, on meeldivas seltskonnas siiski elu elatav ja lõppude lõpuks ju kõigi vaba tahe.

Even Raev tahtis palkmajade ehitamist õppida. Kuna ta pole veel kaheksateist, astus tisleri erialale. Kui selle tunnistuse kätte saab, asub oma esialgset plaani ellu viima. Tema kasutab Valga-aja igas mõttes ära. Võttis koti selga ja läks spordihoonesse poksitrenni. Selle eest ta kiitust ei oodanud, sest seal käivat neilt juba viis poissi.

Otepäält pärit Rasmus Pohla on korvpalli mänginud. Kui leiab võimaluse, tahab seda ka Valgas teha.

Külalise huvi peale korra kohta oli remondimehel öelda, et vahel klopivad võõrad akende taga. Aknaid on ka puruks löödud. Kui tülitajad ära pole läinud, on politseigi välja kutsutud.

Laomajanduse esmakursuslase, Sangastest pärit Carolyn Korbi sõnul elab maja oma pere aga sõpruses. Hommikul juuakse ühiselt kohvi või teed, jagatakse lahkelt kõike, mis keegi kaasa toonud. Eelmisel õhtul oli koos suppi keedetud.

«Kui keegi on hädas, räägime juhtkonnale. Kool annab toetust,» lisas ta.

Mõned õpilased käivad ka raha teenimas. Keegi on leidnud selle võimaluse lihatööstuses. Tartu poiss Jürgen Kapp käib nädalavahetustel kodulinnas tööl.