Maria Mets on lõbus ja sõbralik tütarlaps, kes sündinud ning elanud pea kogu oma elu, millel pikkust alles või juba 19 aastat, Valgas. Hariduse omandas ta enamjaolt Valga gümnaasiumis. Kõigest ühe aasta pärast 8. klassi lõpetamist veetis Paldiskis, siis aga jätkas kodulinnas poolelijäänud rada.

Valga muusikakoolis õppis ta kaks aastat Kristo Joosepi käe all trumme. Algklassis sai ka neli aastat viiulitunde võetud, kuid pärast seda kadus huvi ja kool jäi pooleli. Nüüd mõtlevat ta tihti, et oleks siiski võinud muusikakooli lõpetamisegi vaevaks võtta.

Nagu iga noor oli ka Maria oma tuleviku suhtes pikka aega üsna ebakindel. Silme ees oli siiski üks kindel siht – minna pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinnasse. Siis aga polnud veel selge, mida tegema: tööle või õppima.

«Tollel aastal ma endale sobivat eriala ülikoolis ei leidnud: põhiliselt selle pärast, et ei teadnud, mida tahan teha,» rääkis aasta tagasi kooli lõpetanu. Niisiis töötaski ta sügisel ettekandjana ning oli oma eluga rahul. Hinges kripeldas tal aga siiski soov teha midagi suuremat ja põnevamat.

Liiga hea, et keelduda

Eelmise aasta novembris saigi Mets klassiõelt pakkumise minna Taani rahvakooli, kuhu sissesaamine pidi kutsuja sõnul olema üsna kerge. Ka meelitati koolikaaslast sellega, et uute Euroopa Liidu riikide noorte õpingud seal maksab kinni Ciriuse stipendium.

«Sissesaamine oli tõesti lihtne: pidi ainult kirja saatma iseenda kohta, et kes ma olen ja mis mind huvitab, ning olingi juba vastuvõetud,» kirjeldas kunagine valgalanna läbitud protsessi. Kuna pakkumine oli hea ja õpe kestis vaid kuus kuud, mis oli tüdruku jaoks pikkuselt väga sobiv periood, otsustaski ta minna.

Taani jõudnuna pidi ta tõdema, et kool on väga hubane ja kohalikud üsna abivalmid ning sõbralikud. Mets sai välismaalasena seal õppida tekstiili, rahvusvahelist poliitikat, Euroopa ajalugu, joonistamist ja maalimist ning ekstreemsporti. Kohalikele pakutakse aga hoopis teisi õppeaineid.

Rahvusvahelisi õpilasi oli samas kohas veelgi: kolm Ungarist, üks Poolast, üks Slovakkiast, üks Leedust, üks Nepalist, kolm Eestist, kaks Gröönimaalt – kokku oli neid väikse kooli 50 õpilasest 13.

Kuna peale tema oli koolis veel kolm Maarjamaa noort, siis üksindust ega Eesti-igatsust Maria ei tundnud. Osaga koolis õppinud eestlastest oli tal juba kodumaal tihedaid kontakte olnud. Tagasi vaadates ütles Taanis õppinu, et seal oli väga stressivaba ja mõnus olemine: «Soovitan kõigil kindlasti selliste projektidega kaasa minna ning kui selline võimalus tuleb, see ära kasutada.»

Perekond on oluline

Noore neiu perekond on Eesti peal laiali, selletõttu ei näe ta neid ka nii tihti, kui sooviks. Valgas elab tal isa, peale tema veel mõned sugulased, kellel ta aeg-ajalt külas käib. «Siia tulles on alati veider tunne, tihti ka nukker,» sõnas nüüdne tallinlanna. «See on mulle koduks olnud 18 aastat ja nüüd oleks justkui juured Valgast ära lõigatud.»

Ta mõistab küll, et Eesti ei ole nõnda suur, et vahetevahel kodukanti tulla ei saaks, kuid paljud sõbrad ja tuttavad on mööda isamaad laiali ning suheldakse üsna vähe. Sellise olukorra pluss on aga tema kinnitusel see, et iga kord on kohtudes rõõm väga suur.

Praegu pealinnas elav neiu on kohanud mitmeid noori, kes ütlevad Valga kohta, et see olevat mõttetu koht. «Negatiivne on, et siin ressursse justkui oleks, et anda võimalusi ennast avastada ja loovalt väljendada, kuid noortel puudub selle vastu huvi,» väljendas Maria Mets oma nördimust.

Tema teeks siin küll nii mõndagi, aga palju sa üksi jõuad. Neiu kinnitas, et soodsate võimaluste avanedes ei ole võimatu, et ta tulevikus ise siia veel elama ning töötama tuleb.

Teistmoodi toitumisharjumused

«Olen umbes aasta aega olnud täistaimetoitlane ehk vegan. See tähendab, et ma ei söö liha, piima ega üldse midagi, milles loomse päritoluga koostisosi,» suutis noor naine üllatada. Oma toitumisharjumuste muutmise kohta ütleb ta, et veganism on tegelikult elustiil, mitte dieet.

Muuseas ei tarbi taimetoitlased mitte mingil kujul ka nahka, millest tihtipeale võivad olla tehtud jalanõud, vööd või väiksemad detailid riietuses, rääkimata massiivsetest karusnahksetest kasukatest.

Ehkki on tõsi, et veganid tegelevad ka loomade õiguste eest võitlemisega, tahab Mets maha suruda üldise arvamuse, et selline tegevus hõlmab vaid lärmakaid meeleavaldusi karusnahapoodide ees, kus neidudel on ihu kaetud vaid teemakohaste loosungitega.

«Mõni on vaikselt ja omaette vegan ega kiida meeleavaldusi heaks, kuid teeb samas iseenda põhimõtete huvides kõik, mida igapäevaelus teha saab – näiteks boikoteerib suurfirmade tooteid, mille turuletoomise protsessi käigus on tehtud loomkatseid – need on näiteks L´Oréal, Nestlé ja samuti mõned tubakafirmad,» selgitas ta.

Maria on taimetoitlane, kuna arvab, et loomadel peaks olema samasugused põhiõigused nagu inimestel: elada, käituda vastavalt oma liigile ning mitte olla kellegi poolt väärkoheldud või vangistatud. Loomade õigused on tema meelest täpselt sama olulised kui inimeste omad, sest tulenevad ühisest võimest kannatada ja rõõmu tunda.

Loomaõiguslased püüavadki laiendada inimeste kaastunnet loomadele. «Küsimus ei ole selles, kas loomad suudavad rääkida või loogiliselt järeldada, vaid selles, et neil on võime kannatada. Inimene ei tunne teisele inimesele kaasa tema kõrge intelligentsuse pärast, vaid samade baastunnete tõttu, mis on kõigil loomadel,» selgitas vegan oma seisukohti.

Ta rääkis, et liha mitte süües protesteerib ta ka loomade halbades tingimustes hoidmise ning «tootmise» vastu. Samas lisas neiu, et kui kõik liha tuleks väiketootjatelt taludes, ei olekski arvatavasti äärmuslikke taimetoitlasi nagu tema.

Sellisel juhul koheldaks tema veendumuse kohaselt ka loomi loomasõbralikumalt, kui seda praegu suurtes farmides tehakse.

Mets lisas, et ei arva, nagu peaksid kõik inimesed olema taimetoitlased, kuid praeguste näitajate juures tuleks kindlasti lihasöömist piirata, sest loomade kasvatamiseks kuluv sööt ning muud kasutatavad ressursid kurnavad meie planeeti liialt.

Maria Metsale on iseloomulikud ka kohe silma hakkavad rastapatsid, mille saamiseks ta otsis internetist nõu sellel alal kogenud inimestelt. Enda sõnul ei väljenda need tema puhul mingit usku ega tõekspidamisi – need on ainult patsid. Julgus sai kokku võetud alles juuni lõpus, kuid praegu on neiu väga rahul, et sellise otsuse tegi, sest enda sõnul on tal aega juukseid kasvatada terve elu.

Tallinnas olles elab kunagine valgalanna koos oma noormehega, kellega nad ka samas kohas töötavad. Praegusel hetkel võtab suure osa nende tähelepanust ja ajast see, et käiakse loomade varjupaikades endale koerakest otsimas. Looma valida on raske, sest arvestada tuleb paljude asjadega: koer ei tohi olla liiga suur ega kuri ja ta peab oma pererahvast austama.

Ees ootab ülikool

Sügisel kavatseb Mets minna ülikooli noorsootööd õppima, sest inimene on tema sõnul üks huvitav loom, eriti noor inimene. Järgmise suve kohta teeb ta aga juba ulatuslikke reisiplaane, tahtes siis minna kas Uus-Meremaale või Austraaliasse. «Tegelikult pole oluline, kuhu täpsemalt – peaasi, et saaks sõita kuhugi kaugemale,» lisas ta.

Tema suurim soov on hetkel olla iseenda peremees. «Mind ei huvita karjääri tegemine ega varanduse kokkuajamine, vaid pigem iseenda kasvatamine ja õpetamine ning elus tasakaalu leidmine,» rääkis noor naine, kelle jaoks on oluline elada oma elu õigesti.

Olles viimase aasta Tallinnas veetnud, tunneb Mets, et on väga palju muutunud. Nüüd ei kuluta ta näiteks enam raha asjade peale, mida tegelikult vaja ei olekski. Ka üritab ta olla hea inimene ja hoida lähedasi.

Tema lemmikkoomik Bill Hicks, keda neiu ise lemmiktõerääkijaks nimetab, öelnud kunagi: «Maailm on justkui lõbustuspark ning kui otsustad karussellile minna, siis sulle tundub, et see on päris, sest nii võimsad on meie meeled. Lõbusõit keerleb üles ja alla, üle ja ümber ja sa koged nii mõndagi. See sõit on väga värvikirev ja väga vali.»

Hicks lisas, et see on küll ka lõbus, kuid ainult mõneks ajaks. «Mõned inimesed on olnud sellel lõbusõidul juba mõnda aega ning nad on hakanud küsima – on see tõeline? Või on see lihtsalt lõbusõit? Teistel inimestel on see aga meeles ning nad tulevad meie juurde ja ütlevad: «Hei, ära karda, mitte kunagi, sest see on lihtsalt üks lõbusõit ...».»

---------------------------------------