Ühe väikelinna ettevõtja kaitseb oma vara. Ta on rajanud oma ehitustarbeid müüva kaupluse territooriumi ümber aia ning võtnud sinna koera, et olla kaitstud ebaseaduslike sissetungijate eest.

Lootus on rajatud sellele, et koer hakkab varast märgates haukuma ja võib-olla isegi hammustab teda. Nii on suur tõenäosus, et võimalik vargus jääb toime panemata. Tegemist on omaniku kohustusega majandada heaperemehelikult ehk tagada ka vara säilimine.

Teisest küljest haugub valvataval territooriumil asuv koer ka väljaspool liikuvate inimeste peale. Kõik jalakäijad, kes tänaval ehituspoe laoplatsist mööduvad, saavad koera tähelepanu osaliseks. Õhtusel-öisel ajal väidetavalt ka kaugemal liikujad. Arusaadavalt häirib koera haukumine inimeste õhtust-öist rahu ning nende meelepaha on igati õigustatud.

Pealegi võib öine une häirimine kaasa tuua tervisekahjustuse. «Toetudes inimese biorütmide olulisusele, tuleb ööpäevas kindel aeg kulutada puhkamisele,» on töötervishoiu arst Toomas Põld veendunud.

«Kui inimese uni on öösel häiritud, ei puhka ta end välja. Järgmisel tööpäeval on ta tähelepanu hajutatud ning probleemide kuhjumisel võib pideva öise häirimise järel välja kujuneda neuroos,» kõlab arsti seisukoht.

Kui koer igal õhtul-öösel haugub, tekib alateadlik hirm. Äkki hakkab haukuma ja äratab unest üles? Koera haukumine on alati ohu märk. Inimese alateadvus fikseerib selle ja reageerib hoopis jõulisemalt kui näiteks auto möödumise mürale või seinakella täistunnilöökidele. Seega ei ole mingit põhjust haukumisest häiritud naabri probleemi alahinnata.

Kuidas koera haukumisest kui ühest olmemürast tekkinud muret lahendada? Tavalises olukorras peaks üks naaber kõigepealt teisele teada andma, kui esimese tekitatav müra teda häirib. Tuleb kohe öelda, mis häirib. Teadaandmine peab olema viisakas ja kindlasti mitte ähvardav.

Naabrile on vaja selgitada, et müra on tekkinud (koera haukumine on häirivalt kosta, autoraadiost kostab muusika jmt) ja miks konkreetne müra häirib. Tähtis on esimese teavitamisega suure tüli tekkimist ära hoida, sest siis on lootust probleemi kiiremale lahenemisele.

Koeraomanik peab enne looma võtmist selgelt teadvustama, et ei ela ega majanda üksi sügavas metsas, vaid asulas teiste inimeste keskel. Kellelgi ei ole õigust oma lemmiklooma pidada teiste arvel.

On elementaarne, et koera ei jäeta korrusmaja koridori rihma otsa või üksi korterisse tundideks peremeest ootama ja igatsusest haukuma, nagu ka ei lasta teda tänavale ringi jooksma ega jalga tõstma, hunnikuid tegema. Lihtsad reeglid, kuid ikka tuleb neid kaaskodanikele meelde tuletada.

Kui naaber müra lõpetamiseks midagi ette ei võta või probleem siiski edasi kestab, tuleb sellele teist korda tähelepanu juhtida. Ära peab märkima, et kellelgi ei ole õigust kasutada oma õigusi teiste inimeste õiguste arvelt. Et oma vara hoidmine, valvamine ei tohi toimuda naabri õigusi rikkudes.

Igal juhul tuleb hoiduda seadusevastastest tegudest häiringu suhtes. Ei tohi kahjustada mingil moel naabri vara, ammugi kippuda koera elu ega tervise kallale.

Kui aga naabrid omavahel ühisele arusaamisele ei jõua ning rahu rikkumine jätkub, tuleb pöörduda omavalitsuse poole. Ametnik saab hinnata probleemi kõrvalseisja pilguga ning pakkuda omapoolset lahendust.

Konkreetse juhtumi juurde naastes on sealgi lahendus täiesti olemas. Kõigepealt on vaja koera treenida ehk talle õpetada, et ohtlikud on vaid kaitstavale territooriumile sisenevad isikud. Haukuma ei pea tänaval mööduvate inimeste peale.

Teiseks on vaja ettevõtte ala piirav aed ehitada lõpuni läbipaistmatuks. Koera valvatavat territooriumi eraldav võrkaed ei loo looma jaoks piisavat selgust, kas pidada tänaval kõndijat sissetungijaks või mitte. Aiavõrk tuleb asendada korraliku laudisega, mis ajalooliseltki linnadesse paremini sobib. Eraldatuse soov on inimestel olnud ju ajast aega.

Nii konkreetsel juhul kui ka üldisemalt on otsustamine ühe naabri käes. Temast sõltub piirkonna kodurahu. Ettevõtja puhul kaasneb õige otsusega ümbritseva kogukonna soosiv suhtumine, mis tuleb ärile ainult kasuks. Ja vastupidi.