Kuidas on see võimalik, et Pirita kloostri näitetrupp mängib Tõrva kirik-kammersaalis?

«Ilmar Kõverik kutsus. Tema jõudis Helme kihelkonnast pärit tuntud inimeste otsinguil meieni, sest kloostri näitetrupi etenduse «Birgitta» aluseks oleva poeemi autor Salme Raatma on sündinud 1915. aastal Helme vallas Linna külas Aindujaagu talus, õppinud Tõrva gümnaasiumis. Oleksime ka autori kaasa toonud, aga ta on juba 91aastane ja elab Soomes Turus.»

Kuidas lavastus kammersaali ära mahub?

«Oleme seni mänginud Pirita kloostri kabelis. See on ka väike. Tõrva kammersaalis mängutingimustega tutvudes veendusime, et koht sobib. Tegevus toimub laval ja saalis, saali selleks puhuks ehitatud laval ja ka rõdul.»

Miks on Pirita klooster niisuguse asja ette võtnud?

«Koha nimetus «Pirita» on tulnud Birgittast. Möödunud aastal andis klooster välja Salme Raatma raamatu «Pirita peegeldused». Idee teatraliseerida poeem Pühast Birgittast tuli Liina Orlovalt, birgittiinide ordu toetas ideed ja Orlova pani selle lavale.»

Kes oli Birgitta?

«Kõrgest soost rootslanna, sünnitanud kaheksa last, oli oma mehe kõrval suure mõisa valitseja, kuid ei jäänud ükskõikseks ka maailma probleemide vastu. Põlgas valskust, kasuahnust, võimu kuritarvitamist. Oli sügavalt religioosne inimene. Tema võiks olla oma eluga meile kõigile eeskujuks.»

Missugused kunstid on lavastuses sõna toetamas?

«Luule vajab muusikat nagu õhku. Heliloojana tuli appi Ardo Ran Varres. Mõned tekstikohad on asendatud tantsuga (kuninganna ja laste tants, paganate tants, Birgitta tants abikaasaga). Tantsud on seadnud Urve Lindmaa. Väga mõjuva lavakujunduse tegi Iris Uuk.»

Kes mängivad?

«Birgittat mängib Garmen Tabor, tema abikaasat Margus Tabor, kuninganna Blankat Külli Teetamm, ägedat munka Jaan Kiho. Autori osas on lavastaja Liina Orlova, krooniku sõnad tulevad Hans Kaldojalt. Laval on ka Birgitta lapsed ja vaim.»

Kas ehtsaid nunnasid ka näha saab?

«Võtame mõne kaasa küll, et neile Eestimaad näidata, aga nemad mängus ei osale.»