Nooremas astmes tõid Reelika Bergman, Siim Türk ja Jaan Juurikas Loo keskkoolis peetud olümpiaadilt koju teise koha. Helari Tamm, Grete Kutsar ja Igmar Ilves jagasid vanemas astmes teist-kolmandat kohta.

Saksa keele vabariiklik olümpiaad on sageli kujutanud endast uurimistöö tegemist ja selle kaitsmist. Tänavu kutsuti koole esindama võistkonnad.

Küsiti Šveitsi pealinna

Selle aasta põhiline materjal, millega olümpiaadile minejad end kurssi pidid viima, oli maiskonnalugu. Teisisõnu tuli värskendada ja uuendada mälu viie riigi – Saksamaa, Šveits, Austria, Lihctenstein ja Luksemburg – ehk nende maade kohta, kus kõnealust keelt räägitakse.

Maiskonnalugu ühendabki endas keeleõppe ja teadmised vastavate maade geograafiast, kultuurist, ajaloost, inimestest. Selle alla kuuluvad ka sidemed Eestiga, välja joonistuvad seosed teiste õppeainetega.

Olümpiaadi esimene osa oli kuulamisülesanne. Grete arvates oli see ka kõige raskem osa. Reelika hinnangul oli aga nooremate tähelepanuülesanne kerge – vastused said kirja juba enne video vaatamist, sest küsimused olid hästi loogilised.

Teine osa ehk konkreetselt maiskonnalugu sisaldas olenevalt vanuseastmest kuni poolsada küsimust. Isegi Šveitsi pealinna küsiti, kehitas Siim õlgu, meenutades lihtsaimat, mida neilt teada taheti.

Pärast pausi jätkas ligi 150pealine seltskond viies meelelahutuslikus töötoas (olümpiaad toimus üle-eestilise saksa keele päeva egiidi all).

Valgalaste rõõm oli suur, kui selgus, et võidetud on teine, teine-kolmas, seitsmes ja kaheksas koht. Õpetajate meeli aga erutas eriti teadmine, et pälvisid kahelt õppejõult kiitva hinnangu võrdluses Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumiga.

Jaan, kel oli tulnud otsustada, kas minna olümpiaadile või Valgas diskot teha, ei kahetse teadmisteproovi eelistamist. Diskot võib teinegi kord teha, Loo koolis saadud hiljutisi kogemusi naljalt mujal ei nopi.

Sõnaraamat igasse kodusse

Tiina Tiisläri sõnul on kooli abituriendid hästi teinud saksa keele riigieksamit ja vilistlased on olnud tublid ülikooli saksa filoloogiasse sisseastumisel.

Elav näide on Grete õde, kes sai riigieksamil sada punkti. Seda tuleb vabariigis ette ehk kaks-kolm korda aastas. Nüüd rühib Gretegi samas suunas.

«Meie suur soov on, et vanemad väärtustaksid laste keeleõpet,» rääkis Tiislär. «Et ta toetaks last sellega, et ostaks talle sõnaraamatu. Kõik muu on õpetaja ja õpilase teha.»

Gretel, kes tunneb suurt huvi ka jaapani keele vastu, on kodus olemas koguni vastav sõnaraamat. Reelikatki paelub Tõusva Päikese Maaga seonduv, sest sarnane huvi on ka ühel ta sõbral.

Jaan aga hakkab sügisest õppima lähinaabrite lätlaste keelt.

Valgamaa saksa keele õpetajate ainekomisjoni esimees Aita Türk kiidab nii õpilasi kui maakonna õpetajaid. Tema paberid räägivad seda, et praegu õpib Valgamaal saksa keelt 1009 õpilast nii A-, B- kui C-keelena.

«Minu keelte piirid on minu maailma piirid» on lause, mille järgi õppimist ja õpetamist seatakse.

Lool peetud olümpiaadil käis ka Otepää gümnaasiumi esindus, kes vanemas astmes jäi Valga järel neljandaks.