«Sööt on juba hangitud, aga kalad on veel puudu,» rääkis Kalju Tipka, kes aastaid tagasi, kui ekskavaatori soetas, kavatses lihtsalt paisjärve puhtaks ja jõekaldad korda teha. Tee ääres laiutas võsa.

Kollane ekskavaator on siiamaani jõe ääres kui reliikvia, mis möödasõitjate pilku püüab. Võsa on aga kadunud, tee ja jõe vahel kasvab noor rohi.

PRIA eraldas 1,8 miljonit

«Nägin, et ma ei jõua üksinda selle tööga kuhugi,» selgitas Tipka. «Asi liikus edasi nii aeglaselt, et kevadel puhtaks tehtud lõik hakkas sügisel uuesti umbe kasvama, mina polnud aga tööjärjega jõudnud kuigi kaugele.»

Mõte veekogu korda teha jäi alles ja liikus koguni edasi selles suunas, et teisele poole vana veski tammi tuleks rajada kalakasvandus.

Eeltöödega, see tähendab keskkonnamõju hindamise ja projektide koostamisega alustas Tipka neli-viis aastat tagasi. Taotles PRIA-lt Kalme paisjärve rekonstrueerimiseks ja kalatiikide ehitamiseks vesiviljeluse toetust. Seda eraldati 1,8 miljonit ja Kalju Tipka lisas Beetela OÜ poolt niisama palju juurde.

Konsulteeris Valmap Grupi spetsialistidega ning telliski selle firma projektikohaseid töid tegema. Mullu sügiseks said ligi kolme hektari suurune paisjärv ja kalatiigid puhtaks.

Tuleb kalarestoran

Kevadeks olid jõe, kahe lahtise basseini ja hoiutiigi kaldad maakividega toestatud, üle veesilmade ehitatud neli silda. Paisjärvele oli rajatud kaks paadisilda, ühele kaldale tehtud koguni väike liivarand. Kunagise vesiveski maakivist hoonekarbil valendasid sarikad.

«Sinna tuleb kalarestoran,» selgitas Tipka. «Katusekivid on peagi tulemas.»

Ta arvas, et oleks pidanud kõigi nende töödega alustama veidi varem, aga pole viga. Kuigi esimesed kaladki veel kohal pole, liigub mõte juba kalakasvanduse laiendamise suunas. See eeldab ka ümbruse kujundamist, maa torutamist ja võsa mahavõtmist.

«Investeerida tuleb veel tublisti,» arvas Kalju Tipka. «Talul on veidi üle kaheksateistkümne hektari maad, lisaks juurde muretsetud jõeääred, aga tahaks maad veelgi juurde. Kogu see majapidamine siin peaks kolm korda suurem olema.»

Kinnistu on ümbritsetud traataiaga, et võõrad ei saaks kalu sööta ja oleks ära hoitud riskid, mis sellega kaasneda võivad. Eraomandi märgid omaniku telefoninumbritega on väravatel. Peremees sõnas, et ise ta kirglik kalamees ei ole, aga kala sööb hea meelega. Tänavu pole ta veel õnge paisjärve visanud.

«Küllap ma varsti väikese proovipüügi teen ja vaatan, mis sealt saada on,» lubas ta. Tipka oli täiesti kindel, et forellide turustamisega probleeme ei teki.