Küsitlus
12.05.2007 00:01
Valgamaalane
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Meenutades kaks nädalat tagasi aset leidnud sündmusi
Tallinnas ja Eestis – millised on selle aja jooksul olnud teie mõtted ja
tunded?
Zurab Kvaratshelija
õpetas Valgamaa lastele
jalgpalli
«Kõigepealt justkui plahvatas, sest meenus, mis
toimus 1989. aastal Gruusias. Tekkis jälle tunne, et võimas vene karu tahab end
näidata – pole ju ometi võimalik, et üks väike Eesti riik teeb oma otsuseid ise!
Fakt, et Tallinnas märatsenud grupeeringute eesotsas olid kriminaalid,
ilmselt oli kümmekond inimest, kellele kõvasti maksti. Need venelased, kes kaasa
ei läinud, närivad küünarnukki – see on grusiinlaste ütlus –, mõeldes, miks
ometi nii tehti. Kahju neist noortest, keda oli väljas väga palju.
Helistasin ka Tallinna meie kogukonna liidrile ja ütlesin, et georgialased
seal rumalasse olukorda ei satuks, et vales suunas ei liiguks.
Majanduslikud
piirangud on küll rumalus, sellega satuvad halba seisu Venemaa oma inimesed ja
ärimehed. Kuid nüüd peaks Eesti kaupu Gruusiasse viima, seal on kuus miljonit
inimest, küll nemad ostavad ja nii siinset majandust toetavad. Seda tehakse ka
ju Valkas korraldatavatel Gruusia toetusüritustel. Sümboolselt, kuid
sellegipoolest.»
Leida Aas
pensionär
«Kallid inimesed, see kõik oleks pidanud olemata olema. Seda pahandust
poleks vaja olnud, valitsus tegi ikka natuke valesti. No ei jäänud see kuju ju
kellelegi ette, ei seganud kedagi. Või siis oleks pidanud juba ammu viima, mitte
enne 1. või 9. maid.»
Inguna Plume
ajalehe Ziemellatvija
peatoimetaja
«Tallinnas toimunu demonstreeris selgelt, kui
kerge on inimesi üles kihutada ja mõningaid sündmusi suureks tragöödiaks muuta.
Kindlasti on see õppetund poliitikutele – enne teatud otsuste vastuvõtmist tuleb
arvestada sellise asjaoluga nagu kaks selget kogukonda, kel on selgelt erinevad
vaated teatud küsimustes, samuti seoses ajalooga.
Olin 9. mail Tallinnas ja
nägin rahvamassi liikumas nii Aljoša uude kui vanasse asukohta. Minu arvates
polnud see langenute austamine, see oli pigem demonstratsioon, enda näitamine
valitsusele ja eestlastele.
Nii Lätis kui Eestis on suuri sõnu räägitud
integratsioonist, kummaski riigis on see vaid fiaskoni viinud.
Kui midagi
üllatas, siis see, et Eestis kui väikeses rahulikus riigis midagi taolist –
vägivaldset – üldse juhtus. Midagi sellist, mida oleme näinud toimuvat
Prantsusmaal, Hispaanias. Ennem oleks võinud see juhtuda Lätis.»
Veronika Šeršunovitš
kutsekooli õpilane
«Ma eriti ei mõelnud sellest. Samas ei saa öelda, et see mind ei
huvitanud. Mul oli kahju, et kõik rahulikult ei möödunud. Arvan, et see
pronkssõdur ja koht, kus see enne seisis, on tähtsad. Mõlemad on siiski nagu
mälestus, sellega oli harjutud. Nüüd on sammas kohas, kus seda eriti ei näe.
Mul on küll tuttavaid Tallinnas, aga ma väga ei ole nendega sel teemal
rääkinud. Mõned ütlesid, et eestlastel oli õigus seda teha, teised on vastu.»
Maria Kononova
pensionär
«Olime üsna
häiritud, elasime üle neid sündmusi. Kahju, et see kuju ära viidi. Seal kiriku
juures ikka teati teda ja käidi palju vaatamas. No hea jah, et alles jäeti, aga
sinna vist sama palju inimesi käima ei hakka. Siiski oli näha, et juba oli päris
palju lilli viidud.
Mis tehtud, see tehtud. Loodame vaid, et edaspidi kõik
rahulikuks jääb.»
Ülo Orav
pensionär-põllumees Tõlliste
vallast
«Parem hilja kui mitte kunagi. Sel ajal oli tegelikult
põllul palju tööd ja päevad olid pikad, ei saanud kõike täpselt jälgida. Aga
noh, nii nagu elu on, nii ongi. Oleksin noorem, oleksin läinud politseinikele
appi.»
Ulrich Altenkirch
ettevõtja Tõlliste
vallast
«Nägin seda ette. Et varem või hiljem midagi niisugust
aset leiab. Ka Saksamaal on teiste rahvustega raskusi olnud. Vigu on seal tehtud
türklastega ja siin venelastega.
Oleks pidanud juba varem tegema pingutusi
integratsiooniks, mitte lootma, et küll lähevad koju tagasi. Tulnuks korraldada
keeltekursusi, käivitada spetsiaalseid programme.
Kui kõik pihta hakkas,
olin kindel, et valitsus tuleb toime ... Olgu mis oli, vähemalt nüüd on rahu
majas.
Üllatas kiire tegutsemine – üleskutsed rahu säilitada meiliboksi ja
telefoni, alkoholi müügikeeld.
Jah, paraku tegid kõige janusemad pikki
sõite, et oma pudelid ikka kätte saada. Pean alkoholismi juba ammu eestlaste
haiguseks.
Usun, et katel keeb edasi veel mõnda aega. Nüüd sõltub kõik
sellest, kui aktiivselt piiri tagant kütet tulle lisatakse ja mis samme astub
Eesti.»
|
Vanemad uudised .