Emadepäeva idee sündis Ameerikas, kus seda tähistati esimest korda 10. mail 1908.

Eestis sai päeva tähistamine alguse 1922. aastal, mil üks tuntumaid karskustegelasi Helmi Mäelo korraldas Udernas oma ema auks piduliku emadepäeva. Edaspidi muutus emade austamise päev kiiresti populaarseks.

Nõukogude ajal emadepäeva riiklikult ei tähistatud ja nii sai sellest tol ajal tõeline perepüha, mis muutus väga paljude perede jaoks oluliseks. Maikuu teisel pühapäeval viidi emale lilli ja kaugemal elavad täiskasvanud lapsed sõitsid vanematekoju.

1988. aastal tähistati Eestis emadepäeva üle pikkade aastate taas avalikult. Perepühana tuntud päevast on saanud emade ametliku austamise päev.

Eesti Naisliit annab alates 1998. aastast välja aasta ema tiitlit. Selle võib saada Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks last. Aasta ema peab pälvima tähelepanu ja tunnustust ka oma ametitöös.

Tublisid emasid tunnustab igal aastal ka Eesti president. Tänavugi on tema juurde igast maakonnast emadepäevaks külla kutsutud kaks lasterikka pere ema. Valgamaalt sõidavad presidendi vastuvõtule Helve Muru Taheva vallast ja Anþelika Juhkov Sangaste vallast.

Omavalitsused korraldavad emade austamise üritusi. Sangaste vallas on sel päeval tavaks kohvilauas istuda, kuulata isetegevuslasi ning välja kuulutada «etem emme». Tõlliste vald annab valla ema, vanaema ja paljulapselise pere ema tiitli väljavalituile üle valla päeval, 19. mail. Palupera vald kutsub kõiki pidulikule kontserdile ja näitusele.

Peredes kingitakse homme emadele lilli. Uuem komme on, et ka mehed toovad sel päeval oma abikaasale lilli ja kingitusi. Lastel on tavaks emadepäeval küpsetada ja kaunis laud katta.

Emadepäeva traditsiooniga tuletatakse meile meelde, et emad vajavad tunnustamist ning väärivad austust mitte ainult emadepäeval, vaid iga päev. Ema jaoks ollakse armastatud laps kogu aasta. Emale tasub vastata samaga.