Tanel Moora (vasakult), Tõnu Kukk, Priit Vakmann, Tarvi Sits ja Mari-Liis Paris uue tähise juures. Foto: Erakogu

Muinsuskaitse Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Parise organiseerimisel olid kohale tulnud muinsuskaitse Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits Tartust ja tuntud arheoloog Tanel Moora oma suvekodust Võrtsjärve äärest.

Esmalt paigaldati kalmistule muinsuskaitse tähis. Kalmistu asub Räbikülas Elva jõe ääres kahel künkal, mida eraldab üksteisest madal lohk. Kõrgem küngas jääb Priidu talu maadele. Peremees Priit Vakmann on selle kenasti padrikust puhastanud ning ülalt avaneb maaliline vaade alla veski tammile.

Kaitsetsoonis võib ainult võsa maha võtta

Nagu iga peremees, kelle maadel asub mõni muinsuskaitsealune objekt, oli ka Priit Vakmann mures kaitsetsooni suuruse pärast – selleks on 50 meetrit. Kui seal midagi ehitada tahetakse, tuleb esmalt muinsuskaitsesse taotlus teha. Enne seda, kui labida maasse võib lüüa, tehakse ka eeluuring. Võsa võib aga alati maha võtta. Madalam küngas jääb Elva 1 talu maadele, kus peremees hiljaaegu manala teele läinud. Tegelikult jooksevad kalmistu juures kokku koguni neli kinnistut. Uus silt asetati kahe künka vahele, igaks juhuks jäeti alles ka vana. Priidu talu peremees kaevas sildi paigaldamiseks augu ja lubas hoolt kanda, et see sinna ka püsima jääb.

Vastutasuks oli Mari-Liis Pariselt talle kui tublile ja muinsustest huvitatud mehele muinsuskaitse aastaraamat ja plakat Eesti esiaja kronoloogiast.

Kalmistu on loodus-mälestisena kaitse all

Räbikülast suunduti tagasi Hellenurme ja sealt Middendorffide kalmistule, mille rajas 19. sajandi teisel poolel Aleksander Theodor von Middendorff. Sinna on maetud tema vanemad, tema ise, abikaasa, poeg abikaasaga ja teised sugulased. Kalmistu on ajaloomälestisena kaitse all, park on kaitstav loodusobjekt.

Kalmistul asub ka arhitektuurimälestisena kaitse all olev pseudoklassitsistlike fassaadidega kabelihoone.

Talguteks oli suur eeltöö tehtud, olgugi et vallavanem Terje Korss oli haigeks jäänud. Otepää Teatajas avaldati üleskutse kalmistu korrastamiseks, paljud külaelanikud olid läbi helistatud. Võsarisu olid saemehed juba maha võtnud ja oksaraod kuhjadesse visanud. Hoogsalt lõid kaasa maakorraldaja Tõnu Kukk ja valla volikogu esimees Vambola Sipelgas. Lühikese ajaga oli kalmistule viiv teerada ja haudade ümbrus puhas ja ka kabeli ümbrus rehitsetud. Aeg-ajalt hoogu võtvad vihmasajud ei suutnud agarust vähendada, vaid hoopis suurendasid seda. Kehakinnituseks olid väikesel grillil valminud vorstikesed ja toorsalat, küpsised ja karastusjoogid.

Middendorff arendas põllumajandust

Ürituse lõpetamise eel oli vallamaja saalis ka väike ettekanne käesoleva artikli autorilt. Rõhutamist sai Aleksander Middendorffi töö põllumajanduse arendajana, tema kiire teorendilt raharendile üleminek, angli tõugu lehmade ning ardenni tõugu hobuste sissetoomine ja aretamine eesti punaseks karjaks ja eesti raskeveohobuseks. Tähelepanuvääriv oli ka tema hoolitsus mõisatööliste eest. Ta kogus teatud summa nende töötasust väärtpaberitesse, et hiljem see pensionina välja maksta.

Arheoloog Tanel Moora väitis, et ajalugu ei ole lihtsalt sündmuste rida, mida maha vuristada. Inimese suurim mure on kõhumure: kui süüa pole, ei saa ajalugu teha. Elu edasiviimiseks on vaja aega, iga asi tuleb omal ajal, tormata ei ole kuskile.

«Te olete inimesed, kes valutavad südant oma kodukoha pärast. Nii on ka meie ürituse moto «Minu vanavanemate maa»,» ütles Mari-Liis Paris lõpetuseks ja jagas osavõtjaile raamatuid ja broðüüre. Sama tegi Vambola Sipelgas valla volikogu poolt. Ja tõepoolest, küllap vahel on imeline teha midagi, mida ei saa ühessegi summasse paigutada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0