Rahvaliit on püüdnud sellistest päevapoliitilistest kemplemistest eemale hoida, sest võita pole neist kellelgi. Riigi valitsemine seisneb hoopis milleski muus. Näiteks, millised assotsiatsioonid tekivad teil arve 9 127 202 ja 4 563 609 krooni nähes?

Kuna ümardamata arvud on keerulisemad, siis lihtsamalt kirjutades 9 ja 4,5 miljonit krooni. Igaüks saab aru, et tegu on suurte summadega ja need on summad, mis käesoleval ja järgmisel aastal kulutatakse Valgas inimestele puhta joogivee tagamiseks.

See on vaid üks näide sellest, kuidas Rahvaliit valitsuses ja Riigikogus seisab inimeste probleemide lahendamise eest sõltumata sellest, millises Eesti nurgas nad elavad.

Neid näiteid on veel palju: tõstetud on pensioni ja kahekordistatud esimese lapse toetust, suurendatud investeeringuid haridusse ja põllumajandusse, seistud hea regionaalse arengu eest.

Uutest tuultest riigis annab tunnistust kas või see, et esmakordselt üle mitme aasta kirjutati omavalitsustega alla läbirääkimiste lõpp-protokoll, mitte lahkhelide protokoll. See näitab omavalitsustesse kui väärikatesse partneritesse suhtumist ja nendega arvestamist.

Rahvaliit annab endale aru, et need on vaid esimesed sammud pikal teel inimeste suurema väärtustamise ning riigi ühtlase arengu poole. Sellepärast tegigi Rahvaliidu esimees Villu Reiljan erakonna juubelikongressil ettepaneku, et inimest väärtustavad poliitilised jõud peaksid kaaluma tihedamat koostööd.

Tegemist ei ole lihtsa uitmõttega. Eestis on võimul olnud valitsused, kus juhterakond on põhirõhu seadnud majandusele ja välispoliitikale.

Me oleme saavutanud oma peamised välispoliitilised eesmärgid. Eesti on NATOs ja Euroopa Liidus.

See ei tähenda aga automaatselt inimeste heaolu kasvu. Lähiaastatel tuleb keskenduda inimestele, nende igapäevaste murede lahendamisele ning vajaduste rahuldamisele.

Rahvaliit ei ole selline erakond, kes peidaks probleemide ees pea liiva alla. Me anname endale aru, et Eesti rahvas vananeb, aidsi plahvatuslik levik on ukse all, tervishoiusüsteem kokkuvarisemise äärel ja sündimus langenud allapoole kriitilist piiri.

Need kõik on aga tagajärjed, kui paneme lihtsalt rohkem raha tervishoidu, pensionidesse, haridusse, sünnitoetusteks jne, siis sellest ei piisa.

Põhjus on see, et paljud poliitikud on jätnud inimese tagaplaanile ja inimesed seetõttu kaotanud usu oma riiki. Praegusest madalseisust on võimalik üle saada vaid siis, kui kõik üheskoos pingutavad, nagu me pingutasime Euroopa Liidu ja NATO pärast.

Nendes asjades olid poliitikud oma erakondlikust kuuluvusest sõltumata üksmeelel, vaid osa Keskerakonnast mõtles teisiti.

Sellist kokkulepet on vaja ka praegu. On vaja kokku leppida, et inimeste tervise ja turvalisusega ei mängita, et haridus ja laste heaolu peavad olema kõrgemal poliitilistest kemplustest. Vaid siis on võimalik tagada, et eesti rahvas jääb püsima.

Mul on väga hea meel, et Rahvaliidu kongressil toetas inimest väärtustavate poliitiliste jõudude koondumist sotsiaalliberaalide esindaja Peeter Kreitzberg. Loodetavasti mõistavad omavahelisest kemplemisest ülesaamisest tõusvat kasu ka sotsiaaldemokraadid.

Mida rohkem samade valijate peal väljas olevad erakonnad vastastikku üksteist kiruvad, seda rohkem on nende valijate hulgas poliitikas pettunuid ning valimistest lihtsalt kõrvalejääjaid. Kõigile on kasulikum see, kui poliitikud keskenduvad nääklemise ja leheveergudel teiste kirumise asemel Eesti riigi teenimisele.

Uskuge mind, põlvpüksid võivad küll olla mugavad ja armsaks saanud, kuid suuri tegusid teevad siiski viigipükstes härrasmehed.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0