Sulge aken


 
Noored mardijooksjad (vasakult) Martin Kriisa, Silvo Ilves, Liisa-Maria Luik, Adda-Linda Piho ja Heilis Veesaar.
Foto: Vello Jaska
Sügishallusele tõid elevust mardid
13.11.2004 00:01
Vello Jaska

Pärast hingedepäeva tuleb mardipäev. Luteri kiriku järgi on 10. november Martin Lutheri sünnipäev.Eestimaal on muistne mardipäev tähendanud välitööde lõppu ja üleminekut tubastele töödele. Samas on mardipäev olnud ikkagi rohkem meeste püha. Mart käib üle põldude, Kadri üle karja – nii on väidetud.


Mardipäeva tähistamine on toonud muistsete Eesti perede argisesse sügisõhtusse vaheldust ja elevust. Rõõmutsemistele ja kooskäimistele lisaks usuti, et mardipäeva tähistamine mõjub hästi järgmise aasta põllusaagikusele.

Vanasti lõpetati mardipäeval varakult töö. Toad koristati ära ja hakati marte ootama. Kuigi teed olid porised ja liiguti põhiliselt jalgsi, ei mallanud noored mardiõhtutel kodus istuda. Nad panid selga midagi koomilist, võtsid suure koti kaasa ja läksid kambas ümberkaudsetesse taludesse mardisanti tegema.

Kui mõnes seltskonnas juhtus ka pillimees olema, oli lõbu laialt.

Mida suurem kamp mardisante tuli, seda rohkem lapsi peresse loodeti. Pärast laulmist, tantsimist ja pillilugusid soovisid sandid lahkele pererahvale rikkalikku põllusaaki ning õnnistust kariloomadele.

Need kauged ajad, mil põlluharimine ja karjakasvatus olid eesti rahva põhitegevusteks, on jäänud küll aastate taha, kuid mõned traditsioonid sellega seonduvast on meie päevadeni kandunud. Üks nendest on mardipäeva tähistamine.

Mardilaupäeva, 9. novembri õhtul olid külavaheteed ja linnatänavad tavalisest rahvarohkemad. Tihti võis näha maskides ja kostümeeritud noori inimesi, mardisante, kes perest perre käisid. Enamik mardijooksjatest olid muidugi kooliealised, aga oli ka päris pisikesi, lasteaialapsi.

Üks grupp, kes Hummulis ringi liikus, oli neljaliikmeline. Kristjan Trees ja Erik Sepp on Hummuli põhikooli esimese klassi õpilased, Kristo Trees käib kolmandas ja Raimond Akmentin viiendas klassis.

Mardipäevaks olid nad kõik põhjalikult valmistunud. Mõned olid maskeeritud, teised oma näo ära värvinud. Ka riietus oli väikestel mardisantidel mardipäevale vastav.

Teises grupis oli viis liiget. Liisa-Maria Luik käib alles Hummuli lasteaias, Heilis Veesaar, Adda-Linda Piho ja Martin Kriisa õpivad esimeses, Silvo Ilves teises klassis. Nendegi kostüümid ja maskid olid mardipäevale kohased.

Tähtsam kui riietus oli aga see, et noored inimesed, kes meie esiisade kombestiku kohaselt marti jooksid, suutsid näidata, mida nad selleks puhuks õppinud on.

Meeldiv oli kuulda, et nad oskasid mardilaulu laulda ja “Kes aias” tantsida. Osati anekdoote rääkida ja mõistatusi esitada.



©2002-2004 Valgamaalane