"Ma ei ole küll kuulnud ühtegi nurinat, et kellelgi oleks koolitusel halb olnud või poleks teadmisi juurde saanud. Saime tööd teha, õppida ja puhata. Tahetakse, et koolitus jätkuks," lausus osaühingu Hummuli Ambulatoorium perearst, üks projektijuhtidest Rando Kommer.

Tema sõnul on Rootsis küllaltki palju kasutusel telefonitsi juhendamine. Kindlaks on määratud aeg, millal saab arstile või õele helistada. Meil on tavaks, et patsient helistab arstile igal ajal.

Sageli õega ei soovita rääkida, nõutakse arsti. Kas kõikidel perearstidel on telefoniaeg? Kui on, siis peaks teatavaks tehtud olema ka neile, kes harva arsti juures käivad või pole üldse käinud.

Erinevused paistsid välja

"Rootsis teeb väga palju tööd ära perearsti õde. Patsiendid tulevad ise perearsti juurde. Tasulisi visiite on kümme (iga käik 170 Eesti krooni ringis) ja edasi tasub riik, kui on vaja rohkem käia. Koduvisiite tehakse harva. Perearsti koduvisiit on tutvumine elu ja olukorraga. Käisin nendega paaril korral kaasas. Oli kohvilaud kaetud ja aeti juttu," rääkis Rando Kommer.

Ta lisas, et meie arste koormavad sotsiaaltöö, aeg kulub mittemeditsiinilisele tegevusele.

"Merike Ausmees läks ise ja võttis ka minu kaasa, nii sain viimasel aastal osaleda. Minu jaoks oli õppimine huvitav.

Perearstil oli varem teine õde. Kui kirurgi koht kadus ära, võttis ta minu. Tõrva linna oleks kirurgi siiski vaja, inimestel juhtub ikka midagi. Valgast tohter Tuvikene käib, kuid sellest jääb väheseks," lausus 28aastase kirurgiaõe kogemustega Liia Kägu, kes töötab nüüd perearsti juures õena.

Sangaste perearstil Tatjana Laadil on suur piirkond, talle on jäänud veel endisi patsiente sellest ajast, kui ta töötas Laatres.

"Bussiaja pärast alustan vastuvõttu kell kaheksa. Maal võiks ju seda hiljem teha, kuid paljud saavad arsti juurde tulla õpilasi vedava bussiga. Meil on kell 12–13 sisse seatud telefonikonsultatsioonid, kuid helistatakse, millal telefoni juurde pääsetakse.

Eesti ja Rootsi perearsti töökoormust ei saa võrrelda, neil on seal 45 minutit aega iga patsiendiga tegelda. Maal on ju kiire, ikka tahab keegi bussile jõuda ja tal on teistest kiirem," lausus Tatjana Laadi, kellele oli Rootsi koolitus esialgu igavavõitu, kuni sealsed lektorid taipasid, et koos on teadja rahvas.

Kokkuvõttes meeldis koolitus Laadile väga.

"Palju andis teadmisi juurde Tartu Ülikooli perearsti õppetooli korraline professor Heidi Ingrid Maaroos. Minule oli see Jämtlandi lääniga koostöö projekt huvitav ka seepärast, et saime enda tööd teistega võrrelda. Kokku said oma maakonna erialainimesed ja saime omavahel rääkida," ütles Tatjana Laadi.

Ka Otepää perearsti Evi Lille õde Mari Treufeldt hindas seda, et arstid ja õed said omavahel suhelda. Oldi töökeskkonnast väljas.

"Rootslaste ja meie tööd ei anna võrrelda. Meie võtame päevas mitukümmend patsienti vastu. Kui neil viis tükki läbi, on nad nii väsinud, et tuleb teha kohvipaus. Rootsis on tööjaotus nii, et pole sellist suurt töörügamist nagu siin. Kui meil on õde universaalne, siis seal on eraldi diabeediõde, vererõhuhaigete õde, kirurgiliste haigetega tegeleja ja teised," lausus Mari Treufeld.

Siin on tööd rohkem

Valga perearsti Hilja Priuhka õde Carmen Raig ja ka teised perearstiõed ütlesid, et meil on õe töö küll koormavam, kuid saab erinevaid töid teha ja see on huvitav.

"Heaoluriigi tervishoiukorraldus on teistmoodi ja peame mõistma, kus me elame. Meeldiv oli see, et sai koos käia ja tutvuda meditsiini võimalustega. Silmaring laienes meditsiini poole pealt, kohati oli küll vaid õpitu meeldetuletamine. Juba see oli plusspunkt, et õdedele tehti midagi, meid kutsuti osalema," lausus Carmen Raig ja soovis, et võiks veel midagi korraldada, kas või Tartus ja Tallinnas.

Eve Rebane on õppinud pediaatriks, ümber õppinud perearstiks.Ta ütles, et koolitustel räägiti väga erinevatel teemadel, oli loenguid ka laste erialalt.

"Tegime hüppe ka teadusuuringutesse. Uurisime vererõhuhaigeid. Tegime grupitöid. Juba see oli väga suur väärtus, et saime teiste tohtritega arutleda. Kindlasti oli see väga kallis koolitus, kuid kahju, et uut ei näe tulemas," rääkis Eve Rebane.

Rando Kommeri sõnul oli Riias Balti- ja Põhjamaade teine kõrgvererõhu alane konverents, kus Valgamaa-Rootsi perearstide stendiettekanne, milles olid ka Valgamaa arstide uurimused ka, sai kolmanda koha.

Jämtlandi lääni volikogu liige, projektijuht Olge Gääw on projekti kaasanud Venemaa Vologda oblasti meditsiinitöötajad. Eesti arstide projekt on lõppenud. Olge Gääw ütles juba ühes varasemas kohtumises, et Valgamaa arstid ja õed on võimelised Vologda arste ja õdesid õpetama.