Esialgu tõusevad jalutud kõndima küll vaid napiks tunniseks taastustreeninguks. Ent uudse teraapia eesmärk on ajutrauma või seljaaju kahjustuse tagajärjel liikumisvõime kaotanud inimesi taas jalule aidata.

Šveitsi päritolu kõnnirobot Locomat on Tallinnas asuvas Adeli rehabilitatsioonikeskuses käigus alates juulikuust. Oma olemuselt on treening kõnnirobotil tegevuspõhine õppimine. Kahjustada saanud närvisüsteem vajab oma funktsiooni taastamiseks – näiteks kõndima õppimiseks –sellesama tegevuse suurt hulka kordamist, et ajus saaksid tekkida kahjustamata närvirakkude vahel uued ühendused.

“Kui me teeme liikuval kõnnirajal suurel hulgal samme, siis suudab aju praktika kaudu uuesti õppida selgeks käsklused, mis olid seal olemas enne traumat,” selgitab taastusarst Riina Kallaste. Ta kinnitab, et nende esimesed kogemused tööst kõnnirobotiga on igati head. Näiteks on traumajärgselt halvatud patsiendid, kellel puudub seljaaju läbilõike sündroom, hakanud paremini tundma oma tuharalihaseid ja reie tagumisi lihaseid.

Viie inimese asemel

Iseendast näeb teraapia kõnnirobotil välja nii, et patsient sõidab ratastooliga kõnnirajale, kus ta kinnitatakse rihmade külge ja tõstetakse püstiasendisse. Jalad ühendatakse robotiga ja käimisrada lülitatakse sisse. “Eks üsna sedasama saaks teha ka tavalisel liikuval käimisrajal,” räägib Riina Kallaste, “aga siis peaks kaks tugevat abilist patsienti püsti hoidma, kaks füsioterapeuti peaksid tema jalgu liigutama ja veel viieski inimene kuluks ära, kes harjutaja kehatüve õiges asendis hoiaks. Roboti abil on töö palju kergem ja intensiivsem ning liikumine toimub kindlal reźiimil.”

Kallaste lisab, et oluline pluss kõnnirobotil on veel see, et arvutisüsteemid jälgivad patsienti kogu treeningu vältel ja registreerivad tema kehas toimuvad muutused. Kui praegusajal põhineb taastusravi enamikel juhtudel subjektiivsel hinnangul, siis robot annab objektiivse hindamisvõimaluse.

Paremad väljavaated

Maailmas on Locomat-süsteemid taastusravis kasutusel juba alates 2001. aastast. Ehkki ravitulemused, mida meie tohtrid on näinud videomaterjalidelt, on Riina Kallaste sõnul vapustavad, tasub kõnniroboti treeningule tulijal siiski meeles pidada, et Locomat on küll uus ja efektiivne taastusvahend, kuid mitte imeriist, mis kõik ratastoolis olijad paugupealt jalule tõstab.

“Tänapäeval on meditsiin kahjuks veel sel tasemel, et seljaaju läbilõikega patsientidele me täistaastumist lubada ei saa. Aga arstiteadus ju areneb ja võibolla ühel päeval oskame ka seda. Ja sellisel juhul on potentsiaal uuesti liikuma hakata ju neil inimestel, kelle luud-lihased on paremas seisus. Seepärast ongi mõtet treenida, sest roboti abil saame pidurdada halvatud lihaste kõhetumist ja luude hõrenemist.”

Teine asi, mida patsientidel tuleb arvestada, on see, et roboti abil liikumine on pingutust nõudev tegevus. Tavaliselt kestab teraapia korraga tund aega ning üks ravikuur kolm nädalat. Kõige parem raviefekti saabub paari nädala jooksul pärast teraapia lõppu - organism vajab kohanemisaega enne, kui ilmneb õige vastusreaktsioon.