Valgamaalase külaskäigu päeval oli teatanud üks õpilane, kel kodu Pärnu taga, et ei saa kooli tulla, kuna pole sõiduraha. «Lähemalt püüame tuua õpilase kohale, muidu ta jääbki saatuse hooleks,» rääkis Reet Saarep, lisades, et neil on väga palju vaestest peredest noori.

Koolis on tasuta lõunatoit. Selle maksab kinni riik. Ühiselamu eest tuleb välja käia 200 krooni kuus. Hea tahte korral tasub selle õpilase koduvald.

Hommiku- ja õhtusöögi eest hoolitseb igaüks ise. Soovitus – tule kartulikotiga. Ja nii nad teevadki. Kodust pannakse ka muid toiduaineid kaasa. Helme ja Tõrva lapsed käivad kooli kodust.

Õpilaskodus on 128 kohta, pooled on täidetud. Kaks korda kuus makstakse kojusõit kinni. Kes tahab, võib ka nädalavahetustel Helmes olla.

Õppemaksu ei ole. Kellel hinded korras, saavad stipendiumi. See oleneb stipendiumifondist. Paari kolmega on ikka saadud, kui enamik hinnetest kolmed, on ilma jäädud.

Ettevõtluspraktika järel kiputaksegi sinna jääma, et raha saada. Lõpukursustelt käib päris palju tööl. Ka väljalangemise kõige suurem põhjus on olnud vajadus ametisse minna ja teenida. Reet Saarepil on neist noortest kahju, sest kui too töökoht kaob, pole ei tööd ega haridust. Kool püüab leida kompromissi, et individuaalgraafikute järgi saaks õpilane siiski mõlemal pool hakkama.

Kes on saanud siit koolist keskhariduse ja eriala, saab tulevikus ka kõrgkooli minna. On ka mindud, näiteks Tallinna Tehnikakõrgkooli autoõpetaja erialale.

Helme osakonna juhataja ei saa aru, miks peavad koolil lagunema hooned, remondikojad, söökla. Pearahadega tullakse välja, aga remondiks vahendeid pole.

Peale Valgamaa on õpilasi Viljandimaalt Karksi-Nuia piirkonnast, Tartumaalt Rõngu kandist ja päris palju Võrumaalt. Õpitakse autoremontijaks, kokaks ja turismikorraldajaks. Turismikorralduse eriala õpilasi on 25. Nemad tulid kooli keskharidusega, õpivad kaks ja pool aastat, veebruaris lõpetavad. Uusi tulijaid ei lubatud sellele alale võtta.

Autoplekksepa erialale on võetud põhihariduseta noori, kelle vanus on 17 või enam. Sellel alal õpitakse kaks aastat. Kevadel üks grupp lõpetas, praegu on 1. ja 2. kursus.

Koka erialale on võetud põhikooli baasil. Nad saavad koolis kutse ja keskhariduse.

Sel sügisel tuli remondierialale 18 noort, kokkasid tuleb tasapisi kogu aeg veel juurde.

Hooned on olemas, kolm õppekööki, remondilabor kõige vajalikuga, näiteks välismaiste autode pidurisüsteemid ja mootorid. Poisid keevitasid vanadest raudvooditest alused, mille peale on need agregaadid välja pandud. Laboris võetakse mootor lahti ja pannakse kokku. Enne ei lasta õpilast ettevõttesse, kui ta pole midagi näinud. Ettevõttepraktikal käivad noored võimaluse korral kodu lähedal.

Õpetajad on olemas, kooli kokkutõmbamise aja jooksul pole kedagi koondatud. Kel koormus vähenenud, on ise läinud parema koha peale, mõni Tõrva gümnaasiumi lisa teenima, mõni käib ka Valgas tööl.

Mittevajalikud hooned

See kool on omal ajal ehitatud 600–700 õpilase jaoks. Siis oli kõiki territooriumil asuvaid hooneid vaja. Nüüd on mittevajalikud vallale üle läinud või kohe minemas, kui Tallinnas paberid allkirjastatud saavad. Mida vald ei vajanud, on müüdud. Alles jäi peahoone, tislerikoda, remondikoda koos sööklaga ja õpilaskodu.

Kui varem küttis kooli katlamaja ümbruse maju ja nende elanikud maksid selle eest haridusministeeriumile, siis nüüd hakkab kool vallale kütte eest maksma.

Kooli raamatukogu teenindab ka külarahvast. Raamatukoguhoidja Laine Reimundi sõnul on pool lugejaid koolist, pool väljastpoolt. Kogus on raamatuid 25 000 eksemplari, pooled õpikud, ülejäänud ilukirjandus.

Parim maalähedane supp Helme õppureilt

Osakonnajuhataja kiidab oma õpilasi. Kevadel tegid Valga ja Helme osakond kokkade mõõduvõtmise, et selgitada välja, kes läheb kooli esindama Eesti kutsekoolide võistlusele.

Helme kokad jäid peale ja neil läks suurel jõuproovil isegi nii hästi, et said parima maalähedase supi preemia. Saarep on selle üle väga uhke, kuna edestati isegi Tartu, Narva ja Kuressaare suuri koole.

Väga hästi läks ka suvel Türil Grillfestil, kus Helme võistkond sai nii fantaasia- kui ka esitlusvoorus teise koha. Ribivoorus tuldi kahekümne võistkonna hulgas kaheksandaks. Selle kiituse on peale õpilaste ära teeninud ka kutseõpetajad Aime Vessin ja Greete peakokana tuntud Renate Hirschon.

Reet Saarep on väga rahul alles tööle tulnud toitlustusjuhi Virve Karuga, viimane omakorda aga kooli köögiga. Valgamaalase külastuspäeval oli seinal lõuna menüü: kartul, frikadellikaste, Toome salat ja kissell piimaga. Järgmiseks päevaks planeeriti karbonaadi.

Paotame ukse ühte erialatundi. Autoremondi eriala esmakursuslastele selgitas kutseõpetaja Peeter Tikk automehaaniku ohutusjuhendit. Tema sõnul on õpikud ajast maas, õpetaja peab ise ka õppevahendi eest olema. Kui laua taga on asi selgeks saadud, minnakse agregaatide laborisse ja tehakse käsi õliseks.

«Mulle meeldivad autod, kodus sõidan rallit põllul. Isa autol olen mootorit lahti võtnud ja kokku pannud,» rääkis Andres Gulk, autoremondi eriala «rebane». Ka ainsa tüdrukuna samas grupis oleval Helena Vessinil on lapsest saadik tehnikahuvi. Poiste seltskonnas tunneb ta end normaalselt, nagu ta ise ütles.

Kolmanda kursuse kokad on praktika arvelt köögis abis. Virve Karu jagab neile õpetusi hea toidu valmistamiseks. Nii suurte pottide puhul peab näiteks arvutama, kui palju soola tuleb panna, ega muidu julge seda 500 liitri supi sisse kolm kilo kallata.

Õppeköögis saab iga kokaõpilane oma pliidi taga olla. Ruumis on ka suur küpsetusahi, kaal, kõrge toiduvalmistamise laud, kraanikausid.

Teist õppekööki kasutatakse suurema rühma korral. Selle vastas on ka teooriaklass. Kolmandat kööki pole praeguse õpilaste arvu juures vaja, kuid see hoitakse siiski alles.

Helme ja Valga kool ühendati 1999. aastal. Kool on elanud kogu aeg tuleviku pärast stressiseisus. «Jõuga kokku pandud asi ei hakka koos toimima,» oli Helme juhi veendumus. Tema sõnul on Helmes ikka oma kool. Teist aastat kirjutab ta projekti, et peahoone koridori põranda remondiks raha saada. Tema optimism õppeasutuse tulevikku pole kadunud.

-------------------------------------------------------

Kommentaar

Reet Saarep,
Valgamaa kutseõppekeskuse Helme osakonna juhataja
«Kuigi siia kooli tulevad üldiselt probleemsemad õpilased, on mul hea võrdlus gümnaasiumiga, kus ma käisin ka õpetamas. Mulle meeldib siin tunduvalt rohkem. Siin on palju paremad õpilased ja sinna ei taha ma tagasi minna. Võib-olla see vanus toob juba ise üht-teist juurde või eriala või see, et üldained on siin õpilasele jõukohasemad kui gümnaasiumis. Mina olen Helme patrioot. Kui kolisin Tõrva ja tööd otsisin, oli Helme viimane koht, kuhu tulla. Nüüd olen olnud siin 16 aastat ja ma ei taha kuskile mujale minna. Leian, et see on väga hea kool.»