Valgamaalane < 11.november 2008 >
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam/Kuulutused Töötajad AS Litero Kinnisvara Saada vihje
> Esileht
> Rubriigid
> Uudised
> Valgamaa
> Kultuur
> Sport
Logi sisse
Nimi
Parool
 
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
Lugeja soovitab
>>   Täna
>>   Sel nädalal
>>   Sel kuul

Loetavuse TOP5
Algas Rimi kaubanduskeskuse ehitamine
Valga piirkonnas puhuvad ühinemistuuled (23)
Tabatud hetk
Valga politseipatrulli oskuslik tegutsemine viis autovaraste tabamiseni
Prantsuse fotokunstnik esineb Valgas ja Valkas (2)

 >>
Kuu TOP50
Viited
>> EALL


 
 Esileht > Arvamus 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

 
Katrin Saks
Foto: Erakogu
Ohutusnõuded mänguasjadele muutuvad
11.11.2008 00:01
Katrin Saks, Euroopa Parlamendi liige


Kommenteeri
| Loe kommentaare

Kevadel arutleti nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt selle üle, kuidas muuta mänguasjad lastele ohutuks. Oli ju 2007. aastal kaubandusvõrgust ära korjatud miljoneid Matteli mänguasju, sealhulgas meilgi populaarseid Barbie-nukke.

Osa mänguasjadest oli kaetud ohtliku pliivärviga, teised sisaldasid magneteid, mis lahti tulles võisid ohtlikuks muutuda. Samuti oli kuulda sarnastest ohtliku värviga kuulikestest Austraalias, kus need suureks õnnetuseks mänguhoos alla neelati, mistõttu need põhjustasid lastele tõsiseid tervisekahjustusi.

Euroopa Komisjon avaldas hiljuti kauaoodatud mänguasjade ohutuse direktiivi eelnõu ning see loodetakse Euroopa Parlamendis võtta vastu selle aasta lõpuks.

Põhjusi, miks meil on vaja uusi nõudeid mänguasjade ohutusele, on mitmeid. Praegu kehtiv direktiiv võeti vastu aastal 1988, teisisõnu 20 aastat tagasi. Sellest ajast peale on mänguasjade turg oluliselt muutunud ning toodete hulk kasvanud.

Ka on toimunud oluline muutus mänguasjade turul üldisemalt. 80% mänguasjadest saabub Euroopa Komisjoni andmetel Euroopa Liidu liikmesriikidesse väljaspoolt. Seoses tehnika arenguga kasutatakse üha enam materjale ja kantserogeenseid aineid, mis pole praeguses direktiivis reguleeritud.

Direktiivi esimeses artiklis defineeritakse mänguasja mõiste järgnevalt: toode, mis on disainitud ja mõeldud mängimiseks alla 14aastastele.

Uuendatud direktiivis pööratakse tähelepanu ka toidus peituvatele mänguasjadele – heaks näiteks on laste seas populaarsed Kinder-munad. On selgunud, et šokolaadi sees peituv plastikkuul on põhjutanud tõsiseid lämbumisjuhtumeid näiteks Rootsis. Praegune direktiiv toidu sees paiknevaid mänguasju aga kuidagi ei puuduta.

Uued nõuded näevad hetkeseisuga ette kindlasti eraldi pakendamist ehk siis toit ja mänguasi peavad olema selgelt eristatavad. Need, kus seda ei järgita, keelatakse – näitena toob Euroopa Komisjon välja teatud pulgakommid –, ühtlasi ei tohi toidus peituv mänguasi tekitada lämbumisohtu.

Uuendusena tahetakse lisada sellistele toodetele märge: soovitatav vanemlik järelevalve. Direktiiviga plaanitakse keelata ligi 38 allergeenset lõhnaainet ning märgistatakse 26 lõhnaainet, mis võivad teatud inimestel põhjustada allergeenseid nähte.

Eraldi pööratakse tähelepanu elektrilistele seadmetele. Nende pinge ei tohi ületada 24 volti ning mänguasja purunemisega ei tohi kaasneda kahjustavat elektrišokki. Hügieeninõuded näevad ka ette, et alla kolmeaastastele lastele mõeldud lelud peavad olema pestavad.

Nüüd on direktiivi eelnõu arutelu jõudnud Euroopa Parlamenti. Mitu olulist punkti on iseenesest mõistetavad: loomulikult on vaja keelata ohtlike kemikaalide kasutamine mänguasjades ning pole vaja lõhnavaid mänguasju, kui on oht, et need tekitavad elukestvaid allergiaid.

Ometi arutatakse Euroopa Parlamendis neid asju, nagu oleks selles vaja veenduda. Kuigi kolleegid konservatiivide ja liberaalide fraktsioonidest kindlasti hoolivad laste ohutusest, kuuleme jätkuvalt argumente sellest, kuidas tuleb leida tasakaal ettevõtjate heaolu ja ohutusnõuete vahel. Minu hinnangul peaksime ikkagi lähtuma laste tervisest.

Veel üks asi, mida peame silmas pidama, on see, et hoolimata kõrgetest normidest, mis seatakse mänguasjadele uue direktiiviga, juhtub palju õnnetusi just tehases tootmisprotsessi käigus. Kas asendatakse ohutu värv tehases puudulike teadmiste tõttu kohapeal teise ohtlikumaga – nagu juhtus Matteli mänguasjadega – või tehakse lihtsalt praaki.

Siit järeldubki, et järelevalve peab toimuma nii tehastes, turul tarbijakaitsjate kontrolloperatsioonide kaudu kui ka tollipunktides, kuhu saabuvad mänguasjad Euroopa Liidu kaubanduspartneritelt.

Jõulud lähenevad ja varsti tuleb hakata planeerima, mida lähedastele kinkida. Turujärelevalve eest vastutab riik ja siinkohal tuleb loota, et kontrollaktsioone tihendatakse enne detsembrit ka Eestis. Samuti aitab ohtlike toodete avastamisele kaasa koostöö tolliametnike ja turujärelevalve vahel.

Loodetavasti suudab Euroopa Parlament arutelude tulemusel uue direktiivi vastu võtta selle aasta lõpuks – vähemalt on selline eesmärk seatud.

Siinkohal tuleb märkida, et mänguasju, mis on toodetud 1988. aasta direktiivi reeglite järgi, võib uue direktiivi jõustudes müüa veel kahe aasta vältel, kuid hiljemalt 2010. aasta sügiseks tahetakse rakendada uued reeglid kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.


Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
HindaHinda 
Hinne: 0
Hinda

 

Fotogalerii
Sport
Postimees.ee
Kõik tänased uudised »
Arhiiv
NOVEMBER 2008
E T K N R L P
      1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
  <oktoober detsember>

 

   
   
©2002-2004 Valgamaalane Abiinfo kood Codewiser, disain OKIA