Osa mänguasjadest oli kaetud ohtliku pliivärviga, teised
sisaldasid magneteid, mis lahti tulles võisid ohtlikuks muutuda. Samuti oli
kuulda sarnastest ohtliku värviga kuulikestest Austraalias, kus need suureks
õnnetuseks mänguhoos alla neelati, mistõttu need põhjustasid lastele tõsiseid
tervisekahjustusi.
Euroopa Komisjon avaldas hiljuti kauaoodatud mänguasjade ohutuse
direktiivi eelnõu ning see loodetakse Euroopa Parlamendis võtta vastu selle
aasta lõpuks.
Põhjusi, miks meil on vaja uusi nõudeid mänguasjade ohutusele, on
mitmeid. Praegu kehtiv direktiiv võeti vastu aastal 1988, teisisõnu 20 aastat
tagasi. Sellest ajast peale on mänguasjade turg oluliselt muutunud ning toodete
hulk kasvanud.
Ka on toimunud oluline muutus mänguasjade turul üldisemalt. 80%
mänguasjadest saabub Euroopa Komisjoni andmetel Euroopa Liidu liikmesriikidesse
väljaspoolt. Seoses tehnika arenguga kasutatakse üha enam materjale ja
kantserogeenseid aineid, mis pole praeguses direktiivis reguleeritud.
Direktiivi esimeses artiklis defineeritakse mänguasja mõiste
järgnevalt: toode, mis on disainitud ja mõeldud mängimiseks alla 14aastastele.
Uuendatud direktiivis pööratakse tähelepanu ka toidus peituvatele
mänguasjadele – heaks näiteks on laste seas populaarsed Kinder-munad. On
selgunud, et šokolaadi sees peituv plastikkuul on põhjutanud tõsiseid
lämbumisjuhtumeid näiteks Rootsis. Praegune direktiiv toidu sees paiknevaid
mänguasju aga kuidagi ei puuduta.
Uued nõuded näevad hetkeseisuga ette kindlasti eraldi pakendamist
ehk siis toit ja mänguasi peavad olema selgelt eristatavad. Need, kus seda ei
järgita, keelatakse – näitena toob Euroopa Komisjon välja teatud pulgakommid –,
ühtlasi ei tohi toidus peituv mänguasi tekitada lämbumisohtu.
Uuendusena tahetakse lisada sellistele toodetele märge: soovitatav
vanemlik järelevalve. Direktiiviga plaanitakse keelata ligi 38 allergeenset
lõhnaainet ning märgistatakse 26 lõhnaainet, mis võivad teatud inimestel
põhjustada allergeenseid nähte.
Eraldi pööratakse tähelepanu elektrilistele seadmetele. Nende
pinge ei tohi ületada 24 volti ning mänguasja purunemisega ei tohi kaasneda
kahjustavat elektrišokki. Hügieeninõuded näevad ka ette, et alla kolmeaastastele
lastele mõeldud lelud peavad olema pestavad.
Nüüd on direktiivi eelnõu arutelu jõudnud Euroopa Parlamenti. Mitu
olulist punkti on iseenesest mõistetavad: loomulikult on vaja keelata ohtlike
kemikaalide kasutamine mänguasjades ning pole vaja lõhnavaid mänguasju, kui on
oht, et need tekitavad elukestvaid allergiaid.
Ometi arutatakse Euroopa Parlamendis neid asju, nagu oleks selles
vaja veenduda. Kuigi kolleegid konservatiivide ja liberaalide fraktsioonidest
kindlasti hoolivad laste ohutusest, kuuleme jätkuvalt argumente sellest, kuidas
tuleb leida tasakaal ettevõtjate heaolu ja ohutusnõuete vahel. Minu hinnangul
peaksime ikkagi lähtuma laste tervisest.
Veel üks asi, mida peame silmas pidama, on see, et hoolimata
kõrgetest normidest, mis seatakse mänguasjadele uue direktiiviga, juhtub palju
õnnetusi just tehases tootmisprotsessi käigus. Kas asendatakse ohutu värv
tehases puudulike teadmiste tõttu kohapeal teise ohtlikumaga – nagu juhtus
Matteli mänguasjadega – või tehakse lihtsalt praaki.
Siit järeldubki, et järelevalve peab toimuma nii tehastes, turul
tarbijakaitsjate kontrolloperatsioonide kaudu kui ka tollipunktides, kuhu
saabuvad mänguasjad Euroopa Liidu kaubanduspartneritelt.
Jõulud lähenevad ja varsti tuleb hakata planeerima, mida
lähedastele kinkida. Turujärelevalve eest vastutab riik ja siinkohal tuleb
loota, et kontrollaktsioone tihendatakse enne detsembrit ka Eestis. Samuti aitab
ohtlike toodete avastamisele kaasa koostöö tolliametnike ja turujärelevalve
vahel.
Loodetavasti suudab Euroopa Parlament arutelude tulemusel uue
direktiivi vastu võtta selle aasta lõpuks – vähemalt on selline eesmärk
seatud.
Siinkohal tuleb märkida, et mänguasju, mis on toodetud 1988. aasta
direktiivi reeglite järgi, võib uue direktiivi jõustudes müüa veel kahe aasta
vältel, kuid hiljemalt 2010. aasta sügiseks tahetakse rakendada uued reeglid
kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.