Paju lahingu 90. aastapäeva tähistamise toimkond on terve aasta jooksul koos käinud, et väärikas tähtpäev asjakohaselt meeles peetud saaks. Eelmisel nädalal käis maavanema kohustes olev Kalev Härk järjekordsel läbirääkimisteringil pealinnas, kus plaane tutvustati ka ERRi juhtkonnale.
Ühe osapoolena töögrupis osaleva Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni juhi Meelis Kivi sõnul on praeguseks 31. jaanuaril toimuva kohta sisuline kava olemas, selgust vajavad veel rahaasjad. Ka Kalev Härgi sõnul on ettevalmistused päevakava koostamiseks tehtud ja põhipunktid paigas. Kohale on oodata ka tähtsaid külalisi eesotsas presidendi ja kaitseväe juhatusega.
Vaatemängulisim osa lahingu tähistamise kavast kannab koondnime «Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni lahinguvõimekus 90 aastat hiljem». Pataljon saabub Pajusse juba eelmisel päeval. Ajaloolises lahingupaigas viiakse rohkem kui kaheksasaja sõjamehe osalusel kohaletulnute silme all läbi näidislahing.
Tõlliste vallavanema Madis Grossi sõnul on maaomanikega, kelle maadel manöövrid toimuvad, juba kokkulepped saavutatud ja vallal ürituse elluviimise suhtes vastuväiteid ei ole.
Meelis Kivi sõnul oodatakse vaatemängule vähemalt paari tuhandet pealtvaatajat. «Tegemist oli ohvriterohkeima ja tähtsaim Vabadussõja lahinguga,» rääkis major Kivi. «Kindlasti ta väärib seda, et inimesed selleks puhuks kohale tuleks.»
31. jaanuar on tuleval aastal laupäev. Seetõttu peaks valdaval osal inimestest olema vaba päev. Samas võib pealtvaatajate hulka mõjutada heitlik ilm.
Praegu on suurim küsimärk seotud televisooni osalemisega aastapäevaürituste kajastamisel. Lahtine on ka, kas tegemist võiks olla otseülekandega või jõuab toimuv televaatajateni video vahendusel.
«Kuna lahinguväli on suur ja raskesti jälgitav, võiks kohapeal viibijatele toimuvat suurel ekraanil näidata,» kirjeldas Kalev Härk ideaalplaani. Seda mõtet tutvustati ka eelmisel nädalal kohtumisel ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaaga.
Plaanide täideviimist võib nagu ikka takistada rahanappus. Härgi sõnul võib telepildi tootmine esialgsetel hinnangutel küündida paarisajast kuni neljasaja tuhande kroonini. «Otseselt «ei» pole veel öeldud,» rääkis Härk. Lähiajal saabub ERRi poolne kontaktisik toimumispaiga ja kohapealsete oludega tutvuma, et kujundada lõplik otsus.
Toetust üritusele on otsitud ka kaitseministeeriumist. Madis Grossi sõnul ministeerium rahalist abi ei anna, küll aga on lubanud tasuta töötunde Kuperjanovi pataljon. Tähtpäeva eel on vald omalt poolt remontinud Paju lahingupaigas asuva trepi ja korrastanud ka murukatet. Valla eelarvest on nendeks töödeks kulunud 40 000 krooni.
Näidislahinguga aastapäeva tähistamine ei lõpe. Pärast seda, kui mehed on sooritanud pealetungi Paju mõisale, on sealses pargis avatud näitused ja pakutakse sõdurisuppi.
Hiljem on planeeritud liikuda sündmustega Valga kultuurikeskusesse, kus Olev Teder tutvustab hiljuti valminud Julius Kuperjanovist rääkivat raamatut, mille autor ta on. Toimub ka samateemalise filmi esilinastus.
Meelis Kivi sõnul on lahingu tähistamise idee siiani väga hästi vastu võetud ka Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis, kelle esindajad on kõigil kohtumistel kohal olnud. «Eks see on ka nende püha kohus osaleda Paju lahingu aastapäeva tähistamisel,» rääkis Kivi.
Paju lahing 1919. aasta jaanuaris oli Vabadussõja ohvriterohkemaid. Lahingu 90. aastapäeva tähistatakse Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni osalusel suurejoonelise, pataljoni tänast lahinguvõimekust demonstreeriva näidislahinguga.
