Arenguagentuuri arenduskonsultant Marek Mekk rääkis, et meetme mõte on kaasata noori rohkem kogukonna ellu ja elukeskkonna kujundamisse, tekitades nii tugeva sideme kodukohaga.

«Luua maakondlik võrgustik (välja arvatud Valga linn) noorsootööd tegevatest inimestest ja mitmekesistada tegevusvõimalusi, kaasates lisaressursse noorteprojektide rakendamiseks,» sõnastas Mekk meetme eesmärgi.

Tema sõnul otsitakse noortega tegelejaid, kes juhendavad näiteringi või aeroobikatrenni ja korraldavad ühisüritusi neile, kel eluaastaid 16 või rohkem.

Kaardistada loodetakse vähemalt 22 noorteühendust. Teine samm on juhendajate koolitused. Esimene neist toimub mais (meeskonnatöö), järgmised juunis, juulis ja augustis (projektijuhtimine, õpilasfirmade koolitus).

Peale 48 tundi kestva koolituse on kavas korraldada õppereis noortekeskustesse mujal Eestis.

Toimivalt võrgustikult oodatakse vähemalt üht käivitatud koostööprojekti. Tulemuste hulgas peaks ette näidata olema ka 12–15 noortealgatust. Eri projektidesse on tarvis kaasata vähemalt 150 noort vanuses 7–26 a. Sündima peab vähemalt kümme õpilasfirmat.

Partnerluskogu noortemeetme elluviimise üks samm on suure rändlaada korraldamine.

Meki jutu järgi ei tähenda laat seda, et seal vaid kaubeldakse. Mingil määral kindlasti (õpilasfirmad oma tooteid), kuid ennekõike on see noortelt noortele, kõiki võrgustiku osapooli ühendav ettevõtmine, kus end tutvustatakse ja vahetatakse kogemusi ning lõpetamisel peetakse pidu. Ka laada korraldamiseks tuleb teha projekt, mida koolitusel õpitakse.

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu strateegia aastateks 2006–2013 tegevuskavaga 2006–2008 kinnitati üldkoosolekul mullu septembris.

Jaanuari lõpus tuli positiivne rahastamisotsus strateegia kuue meetme elluviimiseks. Toetust ligi 2,8 miljonit krooni saadi Riikliku Arengukava meetmest 3.6 (LEADER), kaasfinantseerimisega on summa 3,2 miljonit. Mais 2008 lõppeva noortemeetme rakendamise üldsumma on 200 000 krooni.

«Loodame, et võrgustik jääb püsima,» ütles Marek Mekk. «Ja sedagi, et suudame vähendada noorte väljarännet maakonnast. Kodukohast saadav kuuluvustunne motiveeriks noori rohkem siin oma kodu rajama, töötama ja ettevõtlust alustama.»