Tema õpib koorijuhtimist ja jazz-pop löökpille. Valga
muusikakooli lõpetas klaveri erialal Ene Rüütli õpilasena. Kuna samal aastal sai
temast ka Valga gümnaasiumi vilistlane, astus ta Elleri-kooli keskharidusega.
Tartu eluga kohanemine raskusi ei valmistanud, kuna ta on seal
lasteaias käinud ja ühe aasta kunagi Kivilinna gümnaasiumis õppinud.
Koorijuhtimist õppida soovitas tal ema ja ta ei kahetse oma
valikut. Kevin Kanguri erialaõpetaja on Lauri Breede. Kohustuslikus korras
laulab ta muusikakooli segakooris, kuid kavatseb minna ka veel Tartu
Akadeemilisse Meeskoori.
Avalikkuse ees on saanud noormees end koorijuhina proovida Valga
gümnaasiumi laulu- ja tantsupeol kooli segakoori juhatades.
Tulevase dirigendi isa Reido Kangur laulab Vaakumis. Kevin käib
Valga rokiklubis ansambli the end proovidel trummi mängimas. Kuna
trummimäng on talle ammu meeldinud ja sellest õppeaastast õpetatakse
Elleri-koolis jazz-pop löökpille, astus ta ka sellele erialale. Tema
õpetaja on Valgast pärit Margus Tammemägi.
«Tammemägi on omamoodi õpetaja. Mulle ta meeldib, kuna tema nalju
saab ka naerda ja tal on juba suur elukogemus,» rääkis Kevin Kangur.
Pärast Elleri-kooli plaanib valgalane akadeemiasse minna.
«Võib-olla ikka koorijuhtimist õppima,» arvab ta praegu.
Temal on nii ema- kui ka isapoolses suguvõsas paljud muusikakooli
lõpetanud, ema Helin Karja ja vanaema Helle Karja on Valga muusikakooli
õpetajad. Nii oli Kirke muusika juurde tulek üsna loomulik.
Ta oli viiene-kuuene, kui vaatas Eesti Draamateatris «Amadeusi»
Jüri Krjukoviga. Pärast seda hakkas kodus Mozartit ja Bachi kuulama ja kuuldud
palu kuulmise järgi klaveril mängima.
Põhikoolipäevil tegeles ta peale klaverimängu veel paljude muude
asjadega. Et ta lava ei karda, selle eest võlgneb neiu tänu klassijuhataja Eve
Vallistele ja Tõrva laulustuudio õpetajale Maie Kalale.
Muusikakooli lõpetamise järel oli ta neljateistkümneaastane. Peres
otsustati, et tuleb minna Tartusse. Elleri-koolis sai tema klaveriõpetajaks
Tanel Joamets.
«Joamets ei ole pedant, kuid tahab, et tema õpilased mängiksid
sedavõrd huvitavalt, et neil oleks laval midagi pakkuda,» ütles Kirke Karja oma
õpetaja kohta.
Kuigi muusikakool annab põhikoolist tulnutele ka keskhariduse,
proovis tema esimesel kursusel Karlova gümnaasiumis käia. Kuna nende kahe kooli
tunniplaane on aga raske ühitada ja ta tahtis siiski klaverimängule keskenduda,
tuli ta gümnaasiumist ära. Muusikakoolis võttis klaveri kõrvale teise erialana
veel koorijuhtimise Lauri Breede juures.
Kui Kirke Karja mängis muusikakooli sümfoniettorkestriga Griegi
Esimest klaverikontserti, tundis, et kui poleks dirigeerimist õppinud, oleks
sisseastumistega raskem olnud.
Mõlemal õppeaastal on ta osalenud koolidevahelisel klaveriõpilaste
konkursil Tallinnas: 2005. aastal sai diplomi kogu kava hea esituse eest, 2006.
aastal kolmanda koha.
Möödunud kuul määrati talle Agu Russaku nimeline stipendium.
Eeloleval kevadel läheb Venemaale Vologdasse Gavrilini-nimelisele
konkursile.
Kirke haarab muusikakoolis kinni kõigest, millega end harida.
Talle meeldib, et selles koolis on palju loomingulisi inimesi koos ja inimeste
vahel armsad suhted. «Selles majas on omaette maailm, milles me viibime
hommikust õhtuni,» oli Kirke vaimustuses.
«Muusik peab olema intelligentne ja haritud inimene,» on tema
põhimõte. «Muusikaline andekus ei seisne ainult viisipidamises.»
Kirkele meeldib ka vaba improvisatsioon. «See on väga huvitav
asi,» läksid Kirke silmad särama. Eelmisel aastal õppis ta seda Tanel
Joametsalt, sellel aastal Jorma Tootsi juures.
Noorele pianistile on pakkunud huvi ka ansamblimäng, näiteks duo
fagotiga ning ühe kompositsiooniõpilase sürrealistliku loo esmaettekanne trios
klaver, kontrabass ja hääl.
Kirke arvates on Eestis väga head pianistid. Tema unistus on kord
akadeemia magistrandina lõpetada.
