Küsitlus
08.11.2008 00:01
Valgamaalane
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kuidas kavatsete tähistada isadepäeva?
Arne Nõmmik, Tõlliste vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni
esimees «Selle tähtpäeva juurde kuulub meie peres hommikukohv ja
väike kook. Olen kahe poja isa. Nemad on mind ka sellel päeval ikka alati meeles
pidanud. Televisioonist vaatame isadepäeva kontserdi ülekannet. Pärastlõunal
lähen Sooru rahvamajja, kus aitan korraldada Tõlliste valla pensionäride
ühenduse eestvõtmisel asetleidvat isadepäeva tähistamist. Ürituse keskne sündmus
on valla aasta isa teatavakstegemine ja austamine. Saladuskatte all ütlen, et
selle au osaliseks saab kuue lapse isa Kaupo Kutsar Tagulast.»
Kristiina Ersto, õpilane Tsirguliinast
«Õpilasesindusega korraldame koolis perepäeva, kus peame oma isasid meeles.
Paneme üles näituse piltidest, millel õpilased kujutavad oma isa. Minu isa on
praegu kodust kaugel – töötab Mongoolia piiri ääres. Temaga võtan telefoni teel
ühendust.»
Lauri Drubinš, noorsootöötaja Valgast «Oma isa
pean sel päeval meeles kohvi ja saiakesega. Päeva jooksul annan kingituse üle.
Tahan kinkida talle raamatu, mida saaks ise ka lugeda. Kui ilm on ilus, tahaks
sel päeval väljas olla, isaga midagi koos teha ja juttu ajada. Elu on nii kiire
olnud, et viimasel ajal oleme vaid lauseid vahetanud. Ei mäletagi enam, millal
me viimati südamlikult rääkida saime. Nüüd võtaks selleks aega.»
Svetlana Morozova, Valga haigla töötaja «Isadepäev
on meile natuke kurb päev, sest mu tütre ja poja isa lõi endale kolm aastat
tagasi uue perekonna.»
Liia Zirk, riigiteenistuja «Sel aastal olen tööl.
Aga harilikult teevad lapsed isale väikese kingituse ja sööme koos torti või
kooki.»
Argo Kaasik, õpilane Tsirguliinast «Meie läheme oma
perega sel päeval Valga kultuurikeskusse Ukraina tsirkust vaatama. Isale tahan
midagi kinkida ka. Kuna viibin pärast kooli palju Tõlliste noortekeskuses, on
mul vaba aega väga vähe, aga tahan siiski isale midagi kinkida. Mõtlesin, et
kuna teen endale automaadikuulidest kaelaketi, teen isale ka.»
Hele Audova, pensionär «Lapsed on tänavu kaugel ja
tähistame seda päeva koos abikaasaga. Käime kirikus ja vaatame kindlasti
televisioonist isadepäeva kontserte.»
Anneli Soomaa, müüja «Lähen viin hauale lilli, sest
isa on surnud. Seda päeva on hakatud rohkem tähistama küll. Omal ajal, kui mina
väike olin, ei mäleta, et nii palju tähelepanu oleks pööratud. Nüüd lapsed
koolis ka teevad igasuguseid üritusi. Ma arvan, et see on hea, et on hakatud
rohkem tähistama, siis on ikka meestele ka midagi.»
Anneli Lõoke, õpetaja «Koos perega tähistame.
Traditsiooniliselt tuleb vanaisa külla, ta on meil juba 85aastane. Teeme
tordilaua, põletame küünlaid ja räägime kodustest asjadest. Laps esineb, mängib
pilli ja loeb luuletusi. Vaatame vanu perekonnaalbumeid, kas tunneme veel
vanavanaisasid piltidelt ära. Nii et tegevust on õhtuni. Tundub küll, et
seda päeva on hakatud järjest rohkem tähtsustama, minu meelest on see ka väga
vajalik. Isad ootavad seda päeva ka.»
Rainer Kuutma, peaspetsialist välissuhete alal «Ei
ole veel mõelnud, kuidas tähistan. Lapsed elavad kaugel, oma isa elab ka kaugel.
Kindlasti kavatsen teda meeles pidada ja talle helistada. Sellist koogilaua
traditsiooni ei ole meil välja kujunenud, see on rohkem jõulude ja sünnipäevade
ajal. Millegipärast on nii välja kujunenud, et emadepäev on kogu aeg tähtsam
tundunud. Emadepäeva sai ka nõukogude ajal meeles peetud. Eks see vist on
sellest, et lapsele on ema tähtsam, isa tähtsus kasvab vanusega. Isa
sümboliseerib põlvkondade järjepidevust.»
Laura Jaansoo, õpilane «Ikka pean meeles. Viin isale
kommipaki ja lilled. Midagi erilist ei tee, lihtsalt oleme
koos.»
|