Neljal järjestikusel sügisel on Lõuna-Eesti hooldekeskuses Hellenurmes uus maja valmis saanud. Avamine on alati suur pidu olnud. Kui president oli veel Arnold Rüütel, tuli ta rõõmusündmuse puhul ise kohale. Tema järgijate seas oli nii ministreid kui riigikogulasi.

Eile hommikupoolikul tuli aga aina äraütlemiskõnesid mitmesuguste vabandustega. Hooldekodu pere ja kolleegid teistest hooldekodudest tundsid end küll esmalt alandatutena, ent lõid lõpuks käega – on senini omal jõul läbi saadud, saadakse ka edaspidi.

Lõuna-Eesti hooldekeskuses on nüüd 310 kohta. Oma valla inimesi elab seal praegu kaheksa, ülejäänud on 31 erinevast omavalitsusest. Kolmandik hoolealustest on voodihaiged.

Koha hind Eesti keskmisest odavam

Koha hind on Eesti keskmisest madalam. Hooldekodu idee hing, MTÜ Hellenurme Mõis juhatuse esimees ja tegevdirektor, Palupera vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas ütles, et uuel aastal võib kuu maksumuseks kujuneda 8200 ja Eesti keskmiseks 9500 krooni.

Hooldekeskuse personal kasvab peagi, kui hakatakse uut maja välja müüma, 70liikmeliseks. «Siin saavad tööd kohalikud elanikud. Kõik, kes vähegi suutlikud, on hõivatud,» lausus Palupera vallavanem Terje Korss. «Valda tuleb uusi inimesi ja ka noort rahvast. Mullu avasime teise lasteaiarühma ja lasteaias käib 36 last. Mina ei saa väita, et väikesed vallad on haldussuutmatud.»

Ta lisas, et tänu hooldekeskusele on üldmulje vallast ja Hellenurme külast muutunud. Ehitatud on reoveepuhasti, tänavavalgustus, kergliiklustee, vee- ja kanalisatsioonitorustik. Eesti Energia parandab elektrisüsteemi. «Läbisõitjale pole Hellenurme enam mingi võpsik,» ütles Terje Korss.

Lõuna-Eesti hooldekeskuse maa-alal on aed ümber, istutatud on puid ja põõsaid, külvatud muru, jalutamiseks on kergliiklustee.

Hellenurmes alustati hooldekoduteenuse pakkumist 11. novembrist 1993. aastal vanas mõisahoones. Siis oli seal kolm hoolealust, neist Õie Tellismaa on kõik need 15 aastat hooldekodus elanud. Kahe aasta pärast ehitati 15 lapsele samasse majja lasteaed.

Pidev areng

1999. aastal moodustati MTÜ Hellenurme Mõis mille kaubamärgiks sai Lõuna-Eesti hooldekeskus. Selles on osalus ka vallal. Seejärel renoveeriti vana mõisahoonet, ehitati köök, saun, keskküte. Hoolealuseid tuli kokku juba poolsada.

Laienemisplaane aga arendati edasi. Ette võeti kümme aastat tühjana seisnud ja rüüstatud kortermaja, mis ehitati ümber hooldekodu teiseks osakonnaks.

2004. aastal ühel suvepäeval lõkke ääres istudes tuli grupp inimesi uuele mõttele – suur lahmakas nõgestesse kasvanud riigimaad seisab tühjalt ajal, mil riigis suur nõudlus korralike hoolduskohtade järele. Projekteerimisbüroo Filia tegi projekti ja OÜ Nurmak hakkas peagi ehitama.

Nõudlus kohtadele aga kasvas järjepidevalt. Nüüdseks on laienemisele kulunud 80 miljonit. Tagastamatu abina on saadud sellest ligi 13 protsenti, muu on laen või hooldekodu teenustelt teenitud raha.

Reipad elanikud

«Mul on siin hea olla. Tütred viivad ka Tartusse, sellel nädalavahetusel on sugulastel kolm sünnipäeva, oma näputööna saan kinkida kolm paari sõrmikuid. Miks ma siia sattusin, seda õnnetust ei taha meenutada,» rääkis 77aastane Elle-Mai Pungar, kes on kaua aega Puurmani metallitehases stantsija olnud.

«Olen kaks meest matnud. Puus tükib valutama, kuid ajan end hommikul üles jalule ja käin ka teisi ajamas, mõni küll podiseb vastu, kuid voodisse ei tohi jääda,» rääkis reibas vanaproua. «Vaja on liikuda. Teate, täna saab tantsida, hoolealustel on õhtul pidu.»

Pungar meenutas sedagi, et ühes lehes olla temast kunagi kirjutatud ja siis oligi kogemata esimene s-täht tema ametinimetusest ära jäänud.

Endel Tammik oli parajasti teel lähedalasuvasse raamatukokku. Tallinnast pärit mees igatseb ikka oma kodu järele, mida enam pole. Ta olnud üüriline. Kui elamispinna omanik suri, saatis tolle poeg ta kõigepealt haiglasse ja tagasi koju Tammik enam ei saanudki. 42aastase tööstaažiga, sellest 11 aastat merel püügimeistrina töötanud 78aastane mees sisustabki nüüd aega lugemisega.

«Nädalaga lugesin 1463 lehekülge. Nüüd on juba nii suur põud, et tuleb raamatukokku minna,» lausus mees, kes loeb prillideta.

Hooldekeskuse direktori asetäitja Maimu Noorhani ütles, et hoolealuseid vägisi tubadesse kokku ei panda, aegapidi «loksuvad» omavahel sobivad kokku. Kuigi keskusel on korralik aed ümber, saab igaüks oma äranägemise järgi ja jõuvaru poolest käia, kus tahab. Sageli käivad esinemas taidluskollektiivid ja hoolealused on ise tublid kaasalauljad.