Valgamaa konverentsil Tsirguliina rahvamajas kohtusid kohaliku tasandi aruteludel osalenud Valga ja Tõrva linna ning valdade noored.

Kohal olid ka Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees, Tõlliste vallavanem Madis Gross, Palupera vallavanem Terje Korss, Sangaste vallavanem Kaido Tamberg, ettevõtja Veiko Ardel, noorsoo- ja kultuuritöötajad maakonna eri paigust – kokku umbes 80 inimest. Konverentsi tööd juhtis Euroopa Noortenädala Valgamaa koordinaator Siiri Liiva.

Valgamaa kolmeteistkümnest omavalitsusest olid kohtumised üheteistkümnes, mis Siiri Liiva sõnul näitab üle-eestiliselt kõige aktiivsemat osavõttu Euroopa Noortenädalast.

Kohaliku tasandi aruteludel osalenud Madis Gross rääkis saadud kogemuse põhjal kujunenud veendumusest, et suurem hulk noorte muredest on lahendatavad, kui vaid tulla kokku ja neist rääkida.

«Nooruses pannakse paika väga tähtsad asjad, mida hiljem ei saagi muuta või kui saab, on seda väga keeruline teha. Seda põhjalikumalt peaks otsuste langetamisega tegelema,» hindas Gross noorte elu puudutavaid otsustusi.

«Valige sõnad särtsuga, et probleemid oleksid mõjusad,» andis Gross noortele tööjuhise.

Et oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida, tuleb noortel aktiivne olla. «Valgamaa seisukohalt on oluline kuulata, mis noortel on öelda ja mis võiks neid siin hoida või kodupaika tagasi tuua, et sellega ka oma tulevast elu siduda,» pidas Liiva tähtsaks.

Noored vajavad tööd ja usaldust

Tuletati meelde, mis jäi kohaliku tasandi aruteludel kõlama. Üks mõte oli, et noortel võiks rohkem tööd olla, ent neid ei usaldata.

Sõna võttis Tõlliste ettevõtja Veiko Ardel. Tema tegi märkuse, et korraldajad pole sellele konverentsile ettevõtjaid kutsunud. «Mina olen noortega palju tegelnud ja usaldan noori,» sõnas ta. «Ütlete, et noored lähevad linna. Mina tulin Tallinnast maale, olen 21 aastat ettevõtja olnud ja kinnitan, et siin saab ettevõtlusega väga hästi tegelda,» kummutas Ardel laialt levinud seisukoha.

Tõlliste noor Mart Jallai pidas vajalikuks luua ettevõtjate andmebaas, et noortel oleks teada, kuhu tööotsijana pöörduda.

«Valgamaal on karjuv vajadus õpilasmaleva järele,» ütles Palupera vallavanem Terje Korss välja paljude arvamuse. Kuna Paluperas pole vaba elamispinda, peab tema arvates noorte pärast hakkama mõtlema munitsipaalpinna peale.

Õru noorte probleemid algavad sellest, et neil puudub noortekeskus, teadis seal kohal käinud Mart Jallai. Tõrva noorsootöötaja Merike Soomets peab vajalikuks noortekogusse kaasata ka maal elavad noored ja avada ajalehes Helme-Tõrva Elu noortenurk, kus noored saaksid oma mõtteid avaldada.

Valga uus noorsootöötaja Lauri Drubinš haub plaani noortekeskusesse ka kohvik teha, et noorte vaba aja veetmise võimalusi laiendada.

Kui noor tahab midagi saavutada, ta ka saavutab

Maakondlikul konverentsil töötasid noored koos täiskasvanutega kaheksa etteantud teema probleemide ja nende lahenduste otsimise kallal.

Mõttetalgute raundid nimetati kohvilaudadeks. Esimese kohvilaua neljas teemas vaadeldi noori ja tööd, kultuuri, mitteformaalset haridust ning infot, teises kohvilauas noori ja tervist, Euroopa Liitu, omaalgatust ja osalust ning vähemaid võimalusi.

Mõned mõtted, mis kõlama jäid. Noorte kõige tähtsam töö on õppimine. Muus töös peeti tähtsaks igas vallas malev luua. Üks mõte oli pensioniiga alandada, et noored saaksid tööd. Selle soovi laitis maha ettevõtja, kes tuletas meelde, et sellega võetaks endale üle jõu käiv koorem. «Noor peaks endale ise töökoha looma ja selle alustamiseks on õpilasfirma väga tähtis,» kujunes üheks arvamuseks.

Konkurentide kartjatele oli julgete pealehakkajate vastulause: «Kui keegi tunneb end milleski väga tugevana, ei taha teised selle asjaga tegelda.»

Noortel on raske orienteeruda internetis olevas infos. Nad ei tea, miks peaksid end kooli kõrvalt harima. Bussipiletid on liiga kallid ja seetõttu ei saa osaleda koolitustel ega kultuuriüritustel. Televisioonis peaks olema saade, kus räägitaks eri piirkondade noortest. Võiks olla ajaplaneerimiskoolitusi ja suhtlemiskursusi, ettevõtluse- ja karjääriõpe.

Koolid võiksid eraldada raha õpetajatele, kes tegeleksid huviringidega. Noored loevad väga vähe raamatuid. Seetõttu võiks korraldada nn elava raamatukogu, et saaks inimesega otse rääkida.

Esinejad, kontserdipiletid, raamatud ja transport on väga kallid. Hinnad alla, on noorte soov. Pakuti ka, et Valgamaa võiks korraldada oma kultuurimessi.

Vene noortega soovitakse rohkem suhelda, et keeleoskust parandada. Noortekeskused võiksid õhtul kauem lahti olla. Ka see, et tuleks luua noortele rohkem kohti õhtuseks tegevuseks/olemiseks, märgiti ära.

Tervise valdkonnas toodi esile koolistressi, noorte vähest liikumist, ebatervislikku toitu puhvetis. Alkohol ja tubakas veel kallimaks, oli üks ettepanek.

Omaalgatuse kohta leiti, et paljud asjad jäävad tegemata, kuna raha ei leita. Samas pandi kirja, et noored peavad ise otsustama, mida tahavad. Ise ka projekte kirjutama, sest kui sa ise ei tee, ei tee sinu eest seda keegi ära. Tuleb uskuda, et kui noor tahab midagi saavutada, ta ka saavutab selle. Vaja vaid olla aktiivne ja teistele eeskujuks, võtta osa noorteüritustest ja kaasata ka teisi, tegelda spordiga.

Konverentsil osalenud üliõpilane Andres Illak suhtus ettevõtmisse väga positiivselt, kuid tema jääb ootama ka tulemust – kas kirjapandud mõtted jäävad vaid arutelu meenutama või leiavad ka kuskil rakenduse. Siiri Liiva lubas hoolitseda selle eest, et need mõtted otsustajateni jõuaks.