Roobe kohal pööras veok koos kandamiga Jõgeveste poole ja peatus üle Väikese Emajõe viival betoonsillal, kuhu oli end paika seadnud suure tõstevõimega kraana.

Kui mõlemad masinad olid vajalikud positsioonid sisse võtnud, asusid mehed laeva köidikutest lahti päästma. See tehtud, kinnitati veesõiduki külge tropid ja kohale toodud laev oligi oma uude asupaika, jõevoogudele laskumiseks valmis.

Laeva ostmise mõte tuli Jõgeveste lähistel oleva Greete motelli ühelt omanikult Margus Kübaralt.

«Laev on valmistatud Astrahani tehases,» selgitas Margus Kübar. «1966. aastast oli alus Tartus ja teda kasutati sadamapuksiirina ning pargase vedamiseks.»

Kübar väitis, et mingil ajal kuulus veesõiduk isegi Kaitseliidule ja siis ühele isikule, kes ta lõpuks 2003. aastal Greete motelli omanikele ära müüs.

«Laeva nimi on Ahti,» lisas Kübar.

Kuuldavasti jääbki alus vähemalt esialgu sama nimega. Kas edaspidi leitakse mingi muu tiitel, seda otsustatakse koos teise omaniku Neinar Seliga kahasse.

Laev on Väikese Emajõe kohta küllaltki suur. Pikkus on 18 ja laius 4 meetrit. Korraga suudab ta pardale võtta 50 inimest.

«Nüüd, kui laev on Greete motelli sadamas otsad kinnitanud, seisab ees sertifitseerimine. Tarvis on läbida mitmeid komisjone ja saada korda hulk pabereid, mis tunnistaksid, et laev on kõikidele euronõuetele vastav ja inimeste sõidutamiseks valmis. Kooskõlastus tuleb võtta ka Valgamaa keskkonnateenistuselt,» kinnitas Margus Kübar.

Kõneleja lisas, et see etapp on väga keerukas ja aeganõudev. Enne järgmist kevadet ilmselt rahvast sõidutama hakata ei saa.

«Kuid soov on, et laev hakkaks liikuma marsruudil Greete motell–Pikasilla–Võrtsjärve limnoloogiajaam–Tondi sadam. Pole oluline, kas reisijad on motellikülastajad või ainult laevasõidule registreerunud grupid. Teenindatakse kõiki soovijaid.»

Laeva Ahti kapten on Olev Truia. Aga veel enne, kui ta saab veesõidukit tüürima hakata, tuleb tal merekoolist vastavad dokumendid saada.

Laeva remontimine vältas viis aastat. «Nüüd on laev ilus ja vastab kõikidele tänapäeva nõuetele, kuid endisest on siia jäänud üsna vähe alles,» selgitas laeva remontinud osaühingu omanik Eero Viisu. «Üksnes sõrestik ja osake laeva tekist. Kõik muu on ümber ehitatud.»

Tema sõnul saadi laeva renoveerimise projekt osaühingult Konsio.

«Ega meie meestel laeva ehitamise kogemusi muidugi polnud. Hea, et projekteeriv firma andis meile ka ühe vana, 1965. aastal ilmunud laevaehitamise raamatu. Seda me järjest lugesime ja katsetasime. Ja nagu näha, tuli välja küll. Ka laeva mootor on uus, võimas ja euronõuetele vastav,» selgitas Viisu.