Mullu 16. novembrist on Alamõisa külast Pendi talust pärit Kristi koduks pisike Krasnodarka küla Krimmis. Noor naine otsustas nimelt Euroopa Noorte vahendusel panna end aastaks proovile vabatahtlike teenistuses.

Loodetud noortekeskust, kus kohe hooga tööd rabama hakata, ta siiski eest ei leidnud. Selle asemel vaatas talle vastu remondijärgus räämas maja, millest alles kunagi kauges tulevikus pidi noortemaja saama.

Peab end tõestama

«Esimene kuu aega kulus mul külaeluga tutvumiseks ja noortekeskuse remontimiseks,» kirjutab Tõrva gümnaasiumi vilistlane Kristi. «Aga ma sain seal ikka rabeleda, nii luua kui pintslitega vehkida. Maja avamine toimus täpselt 16. detsembril. Sellest ajast alates läks elu normaalselt käima.»

Ta on avastanud, kui vähe on tegelikult eluks vaja ja kui palju toredaid inimesi leidub maailmas. Ta on õppinud tingimusteta armastama ja saanud tunda, et täpselt samamoodi armastatakse tedagi.

Ta ei tea, kas ta oleks kusagil mujal taoliste elamuste ja tundmuste osaliseks saanud. Ta on rõõmus oma valiku üle ja kui oleks võimalik, töötaks Krimmis hea meelega veel ühe aasta.

Hargla põhikooli 9. klassi tüdruk Kaie Küünal räägib, et on noorsoovahetuse programmidest kuulnud, kuid tänavu hakkas ka ise mõtlema, milline suurepärane võimalus oleks veeta aasta või mõned kuud kusagil kaugel, hoopis mõnes teises kultuuris.

«Asunud uurima Euroopa Noorte kodulehekülge, tundus kõik väga keeruline. Uudiseks oli töö hulk, mis tuleb endal ära teha, et noorsoovahetusse pürgida,» kirjutab Kaie. «Alguses mõjus see ehmatavalt, kuid sain aru, et seda ongi vaja, et sõeluda välja need, kes on tõesti valmis selle nimel ka töötama ja niimoodi tõestama oma sobivust programmiga.»

Eriti meeltmööda tundub piigale Euroopa Noorte raames toimuv Euroopa vabatahtlik teenistus. See paistab talle kohana, kus saab tõesti midagi kasulikku teha, nii enesearendamise suhtes kui laiemas plaanis. «Kodus saab hiljem kõiki saadud kogemusi ja uusi teadmisi hoogsalt rakendada,» on ta veendunud.

Keeni põhikooli lõpetav Kairit Linnaste esitas umbes 20 eakaaslasele küsimuse: Euroopa Noored – mis see on? «Noo, Euroopa noored on Euroopa noored ju,» vastas küsituist 19.

Tegelikult on küllaltki kurb, et noored ei tea oma võimalusi, tunnistab Kairit.

«Minagi sain selle programmi kohta rohkem infot alles sel aastal, kui käisin ühel noorteüritusel. Täpse teabe saab muidugi suurelt abimehelt internetilt,» kõneleb tütarlaps ja tsiteerib loetut – Euroopa Noored on Euroopa Liidu haridusprogramm, mis toetab noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd.

Ta teab nüüd, et projektitöös peab teada olema kindel sihtgrupp, kellele midagi tehakse ja kindlad isikud, kes asja hakkavad ajama. Rahvusvahelise koostöö üks võimalusi – noorsoovahetus – pakuks huvi temalegi. Tal poleks midagi selle vastu, et teha vabatahtlikuna sotsiaaltööd lausa Lõuna-Aafrikas või olla abikasvataja Rootsi lasteaias.

Eduka projektitöö vilju hakkab peagi nautima Valga gümnaasiumi õppur Siim Kornel, kes ühena MTÜ Kungla liikmetest Ungarisse sõidab. Madjaritemaal saab teoks kolmepoolne (koos rootslastega) teatriprojekt, mille rahastamise teade Euroopa Noorte programmist oli saabunud just möödunud nädalal.

Siimgi teeks kunagi hea meelega vabatahtliku tööd. Suurimat tõmmet tunneb ta keskkonnateema poole.

Rohkem suhelda

Euroopa Noorte Eesti büroo avalike suhete ja kodanikuhariduse koordinaator Mirjam Jänes nimetab Valgamaa osalust programmi pakutavates tegevustes küllaltki nutuseks. Rahvusvahelise noortevahetuse lõikes esitati mullu küll paar-kolm taotlust, kuid toetava otsuseni need ei jõudnud.

«Selles valguses on meie büroo seadnud aastate 2007 ja 2008 üheks olulisimaks prioriteediks maapiirkondade ja väikelinnade osaluse täiendava toetamise, pannes põhifookuse Valga-, Võru- ja Viljandi- ning Ida- ja Lääne-Virumaale,» teatab Mirjam Jänes.

Tema sõnul on juuni alguses aset leidmas Euroopa noortenädal, mille raames toimub Valgamaalgi üks peamisi üritusi.

«Eestlased pole vabatahtliku ja heategevusega harjunud. Aga mida rohkem Euroopaga suhtleme, seda rohkem saame aru, et see on mujal populaarne ja inimeste elus tähtsal kohal. Seda rohkem poeb heategevus ka meie hingesoppi,» on Siim kindel.

«Tasub mõelda ja kui ideid leidub, võib sellest kohe teada anda lähimale noorsootöötajale, kes suunab või abistab. Olge julged! Olge tegijad! Olge noored!» kutsub üles Kairit.