Nädal tagasi, neljapäeval ja reedel lõigati Anne Vaigre sõnul Toogipalu kalmistul maha kaheksa puud (töö maksumus 36 000 krooni). Puude lõikaja oli vähempakkumise võitnud Valgamaa tuletõrje- ja päästeühing. Puude koristamise ülesannet lõikajal polnud. Puud koristab kalmistuvaht ja ta võtab need endale.

Laupäeviti ja pühapäeviti käib rahvast kalmistul sagedamini. Ühe pere ehmatus oli suur, kui nad laupäeval leidsid, et nende kahe lapse hauast on autoga üle sõidetud. Ema oli ðokis, pühapäeval ei olnud ta võimeline enam kalmistule minemagi. Perele hakkas tulema telefonikõnesid, kus küsiti, kas nad teavad, mis on kalmistul toimunud. Üks vanem mees teatas neile, et üle haua sõitis puutüve vedav auto.

“Tean, et puude mahavõtmisega vigu pole tehtud, kõik puud olid ohtlikud, kõik on õige. Tamme tüvi oli lõhki ja linn tõi puu lillealuseks,” selgitas teisipäeval Anne Vaigre.

Pühapäeva õhtul kalmistu külastajad imestasid, miks oli vaja alleelt nii palju puid maha võtta ja koristamine vaevaliselt läks.

Linnavalitsuse kolmeliikmeline komisjon (Anne Vaigre, haljastuse vanemspetsialist Ene Arikainen ja metsnik Atso Adson) otsustas, millised puud on vaja maha võtta. Muinsuskaitseameti Valgamaa inspektorit polnud komisjoni kutsutud, Mari-Liis Paris pidi üksikute puude mahavõtmiseks andma alati loa.

Alleelt puude mahavõtmist olevat soovinud platside omanikud, kuid kirjalikku avaldust pole ja kedagi Vaigre nimetada ka ei osanud.

Linnavalitsuse eespool nimetatud spetsialistide arvates on see kadedus, et lõigatud puud lihtsalt antakse kellelegi ära. Nii on aastaid tehtud. Vähekindlustatud peredele ja pensionäridele ei saavat anda.

“Nad tahavad, et oleks lõhutud puud. Linnavalitsus ei osuta sellist teenust,“ oli Endel Rebasel öelda.

“Kalmistult lõigatud puud ma küll koju ei viiks,“ ütles üks linnakodanik, kes on samuti oma ala spetsialist. Tõenäoliselt pensionärid poleks puid vastu võtnudki, kui oleksid teada saanud, kust neid lõigati.

Linnavalitsuse spetsialistid väidavad, et mahalõigatud puud olid väga haiged ja oleksid võinud kalmistul käijatele pähe kukkuda. Pilte kasvavast puust neil näidata pole, küll aga näidatakse pilte pakkudest, kus on sees pehkinud kohti. Selgitati, et välismaal polegi kalmistul puid ja tulevikus pole neid ka meil.

Aselinnapea Enno Kase oli aga teist meelt ja ütles, et Läti ja Eesti kultuuris on kalmistutel puud alati olnud.

Priimetsa kalmistu asutati 27. septembril 1931, kui linn sai 18 vakamaad maad avalikuks matmispaigaks.