Uus raamat ongi valminud nende kahe ühenduse koostöös, sisaldab
teoreetilisi materjale õpetajale, tunnikonspekte koos töölehtedega õpilastele ja
lüümikuid CD-l. Koolituse korraldas Tervise Arengu Instituut. Eesmärk oli
näidata, kuidas neid teemasid õpilasteni viia.
Merike Kull töötab Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektoraadis. Ta
on ka käsitlemisele tuleva raamatu üks autor ja toimetaja.
Siim Värv kasutab seda raamatut iga päev, käib mööda Eestit ringi
ja aitab õpetajaid, kes arvavad, et on parem, kui keegi teine räägib noortega
seksuaalkasvatusest.
“Sõna “seksuaalkasvatus” tekitab tihtipeale elevust, muigeid,
itsitamist õpilaste, aga vahel samuti kolleegide seas. Meil on probleeme ka
riiklikul tasandil.
Kui õppekavade koostamisel ja arendamisel räägime
seksuaalkasvatuse vajalikkusest ja kohast õppekavas inimeseõpetuse raames,
tõmmatakse tihtipeale võrdusmärk seksiõpetusega. Peame alati defineerima, mida
mõtleme seksuaalkasvatuse all,” rääkis Merike Kull.
Seksuaalkasvatuses räägitakse noore inimese arengust, selle
toetamisest. Kasvatus on keskendatud murdeeas noorte seksuaalsele küpsemisele ja
esimesele suhtele.
Lektor tutvustas raamatus käsitletud teemasid. Esimene neist on
traditsiooniline bioloogia, sellele järgnesid muutused (murdeea kehalised,
suhete ja tunnete muutused), suhted (sõprus, armumine, armastus ja
enesekehtestamine), seksuaalsus ja seksuaalkäitumine (seksuaalne sõnavara ja
areng, esimene vahekord, soorollid), riskikäitumise ennetamine
(rasestumisvastased meetodid, aids, turvaseks, vägivald).
Esimest neist pidas Merike Kull lihtsaks ja kergeks teemaks, kus
on pildi ja joonise järgi võimalik näidata, kuidas munarakk ja seemnerakk kokku
saavad.
Suhete teema juures räägitakse, kuidas esimest korda võtta
kellelgi käest kinni, aga ka sellest, mis tunne on, kui minnakse lahku. Kuidas
toime tulla nende tunnetega, mida iga noor inimene kord esimest korda tunneb ja
kui need ei lähe kõige sujuvamalt.
Nii nagu Eestis, on kogu maailmas seksuaalkasvatuses
konservatiivne ja liberaalne suund. Lektor esindas liberaalset suunda, mis
arvestab sellega, et õpilane areneb ja küpseb igal juhul, ühel hetkel võib ta
leida, et talle keegi väga meeldib, võib armuda ja tal võib olla ees esimene
seksuaalvahekord.
“Meie ülesanne on pakkuda neile tuge, pakkuda teadmisi, kuidas end
kaitsta, kuidas käituda turvaliselt,” ütles Merike Kull, võrreldes seda
seisukohta arvamusega, et see ei ole asi, millega lapsed peaksid tegelema.
Seksuaalkasvatuse vajaduse näitamiseks tõi lektor näited
teismeliste (15–19 a) rasedusest: USA 97 rasedust 1000 teismelise kohta, Eesti
51/1000, Kanada 50/1000, Rootsi 26/1000.
Kogu õpetajaraamat on üles ehitatud aktiivõppe meetodil, sest
hoiakuid ei saa õpetada loenguvormis. Õpilastel peab olema endal võimalus välja
kujundada suhtumine. See toimub avatud dialoogide ja diskussioonide kaudu.
Raamatus on rühmatöid, ajurünnakuid ja kirjalikke töid.