Statistikaameti andmetel on viimaste kuudega võrreldes toimunud oluline vähenemine peamiselt siseturule suunatud töötleva tööstuse harudes, mõnevõrra paremini pidasid majanduse raskele olukorrale vastu ekspordile orienteeritud sektorid.

Samal ajal, kui mitmelt poolt antakse teada majanduslangusest tingitud koondamistest, ei ole Helme vallas asuv palkmajatootja AS Ritsu, kel turustamises tähtis osa ekspordil, veel kedagi koondanud. Ettevõtte omanik ja juhataja Ants Randmaa möönab, et tööd on siiski vähemaks, tükati isegi oluliselt vähemaks jäänud.

«Tegime olulised otsused juba varakult ära. Praktiliselt aasta oleme töötanud kasumita,» rääkis Randmaa. «Aga oleme selle eest säilitanud oma põhiturud ja koostööpartnerid. Nii et kui kriis enam väga pikalt ei kesta, siis on, kellega ja kellele edasi müüa.»

Kasumit ei eeldata

Randmaa sõnul ei mõtle tootjad ega vahendajad välisturule müües kasumile – eesmärgiga, et tööd oleks. Ettevõtja sõnul on AS Ritsu toodang kvaliteedilt omalaadsete seas parim. Pakkudes kasumi arvelt soodsamat hinda, olevat võimalik müügimahte säilitada.

Oludega on siiski tulnud kohaneda ka Ritsul. Nii on müügitööle juurde võetud kolm inimest. Randmaa sõnul on uued müüjad teinud head tööd, nii et kui ettevõte detsembris korralisele kollektiivpuhkusele läheb, siis jaanuaris tagasi tulles on kõigil jätkuvalt töö olemas.

Samas tõdes Randmaagi, et käibevahendite saamine pankadest võib tekkinud olukorras olla raskendatud.

«Pankade survet tunneme just oma klientide kaudu ja see surve on kohati ebanormaalselt suur,» rääkis Randmaa. «Inimesed on aasta asju ajanud, tellinud meilt maja, pank on neile laenu lubanud, aga nüüd ütleb ei. See paneb meid keerulisse olukorda, kui täiesti kindlad tellimused ära kukuvad.»

Randmaa sõnul Ritsu hetkel siiski lisaraha ei vaja, samas ei ole probleeme ka pikaajaliste laenulepingutega.

Kuigi senistes müügikohtadest on AS Ritsul Hispaania turg kadunud ning Saksamaal, Iirimaal, Jaapanis on raske, otsitakse aktiivselt ka uusi müügikohti. Randmaa nimetas nendena Lõuna-Koread, Ukrainat, Hiinat.

«Ukraina turul oleme varem olnud, nüüd püüame tagasi minna,» rääkis Randmaa. Hiinas rihitakse kvaliteetmajade turgu, mis orienteeritud rikkale kliendile.

Üle Eesti kiire langus

Oodatult on töötleva tööstuse harudest jätkunud üle Eesti kiire langus just ehitusmaterjalide tootmises. Mahud on statistikaameti andmetel aastaga vähenenud peaaegu kolmandiku ja seda siseturu tarbimise arvelt.

Eksport on võrreldes aastataguse ajaga peaaegu samal tasemel. Kuna aga peamistel eksporditurgudel jätkub nõudluse vähenemine, on oodata raskeid aegu ka selles vallas.

Puidutööstus on samuti valdkond, kus langus on statistikaameti andmetel olnud suur. Kukkumine on olnud 21 protsenti ja kuna tööstusharu on tugevalt ehitussektoriga seotud, on karta, et enne kinnisvaraturu uut tõusu või vähemalt stabiliseerumist sealt midagi head oodata ei ole.

Suure sammu on tagasi astunud toiduainetööstus, tootmine on aastaga vähenenud 14,5 protsenti. Kui näiteks piimatoodete tootmises jäi toodang muutumatuks, siis jookide tootmise maht vähenes 42,5 protsenti. Peamine põhjus oli seejuures kokku kuivav eksport, aga ka siseturu vähenev nõudlus.

Ekspordile suunatud tootmisharudest jätkus aktiivne kasv elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises. Samas aeglustus oluliselt tootmise kasvutempo metalltoodete tootmises, kus tootmine siiamaani kiireid arenguid näitas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlus näitab,et majanduslangus ei ole jätnud ettevõtete kindlustunnet mõjutamata. Novembri küsitlus näitas, et koguni 41 protsenti ootas toodangumahu vähenemist järgneva kolme kuu jooksul.

Kuigi negatiivsed ootused tuleviku suhtes iseloomustasid enamikku tööstusharusid, on ootused eriti madalale langenud tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstuses.