| |
|
 |
Nagu püramiidi ehitamine, on kulgenud hariduselu areng Valga Valges Majas.
Foto: Valga muuseumi arhiiv |
|
Valga Valge Maja tähistab 85. sünnipäeva
04.10.2008 00:01
Helju Keskpalu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kuperjanovi 10 asuvas valges sammastega majas on 85 aastat haridust jagatud, koolid on aga erinevad olnud ja ka sama kool on mitut nime kandnud. Hoone on tuntud Valga Valge Majana.
Koolihoonet hakati ehitama 1910. aastal. 1914. aastal alanud Esimese maailmasõja tõttu kasutati seda kõigepealt hoopis sõjaväehaiglana. Koolimajana võeti hoone kasutusele alles 1923. aastal. Kaheksakümne viie aasta jooksul on Valga Valge Maja olnud kodu järgmistele koolidele: 1923–1932 Valga poeglaste gümnaasium 1932–1939 Valga ühisgümnaasium 1939–1977 Valga gümnaasium, Valga 1. keskkool 1977–2000 Valga 2. 8-klassiline kool, Valga 2. 9-klassiline kool, Valga 2. põhikool 2000– ... Valga põhikool Valga põhikoolis õpib praegu 390 õpilast ja töötab 35 õpetajat. Praegune koolipere tähistas maja pidupäeva eile. Täna öeldakse tere tulemast kõigile, kellele see maja on midagi tähendanud. Koolist räägivad ja koolimälestusi jagavad praegused ja endised Valga Valge Maja õpetajad ja õpilased. --------------------------------------- Tarmo Post, Valga põhikooli direktor alates aastast 2003 «Kõik koolid peavad sünnipäevi. Meie võiksime tähistada põhikooli järjepidevust, kuid meie maja, Valga Valge Maja, on see, millest kõik räägivad. Nii tähistamegi maja 85. sünnipäeva ja kutsume külla kõik, kes on sellega seotud, kes on nende seinte vahel kunagi õppinud või õpetanud, ükskõik, mis selle kooli nimi siis oli. Kuna üleraudteekooli ja pargi vastas asunud kooli ajalugu jätkub põhikooli ajaloos, on ka nendes õppinud meie peole oodatud. Eile avasime koolis hariduspuu, mille okstes on kirjas kõik selles majas haridust jaganud asutused. Peale kesk- ja põhikooli on siin olnud muusikakool, spordikool, kaubanduskool, spordiselts Kalev, sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Valga rahvaülikooli kursused. See maja seob meid kõiki. Bernard Kangro nimetas oma raamatus seda maja Valga Valgeks Majaks. Nüüd kannab bussipeatus seda nime. Võib-olla peaksime koolilegi selle nime võtma. Meil käinud inimesed on majast vaimustuses olnud. Tallinna eliitkooli, 21. kooli inimesed ütlevad: «Vau! Ei oleks uskunud! Nii kena, nii korras, nii super!» Praeguse Valga põhikooli juhina pean tähtsaks, et viimastel aastatel oleme suutnud käia Eesti haridusuuenduslike ideedega kaasas, olla isegi nende ees ja et kool on üle läinud sisehindamisele. Eestis esimese põhikooli vahetusõpilasena oli meie õpilane Itaalias. Oleme nii suur kool, et peamegi olema hariduses kaasaminejad ja suunanäitajad. Oleme elujõuline kool ja saame olla igal pool esindatud.» --------------------------------------- Siret Kononov, Valga põhikooli 9. klassi õpilane, kooli õpilasesinduse president «Õpin siin koolis esimesest klassist peale, aastast 2000, kui siia majja kaks kooli kokku kolis. Siin on hästi tore keskkond ja sõbralik õhkkond. Meil pole probleeme ei õpetajate ega õpilaste vahel. Teame üksteist ja hoiame kokku. Meil on hästi ilus kool ja mõeldakse õpilaste peale. Siin toimub palju, näiteks traditsiooniline jõuluball ja sõbrapäeva tähistamine. Alati on midagi teha.» ---------------------------------------- Valter Malm Õppis Valga Valges Majas 1940–1946 (lõpetas kuldmedaliga), töötas aastail 1952–1977: kaks aastat lepinguliselt, kolm aastat õppealajuhatajana ja kakskümmend aastat direktorina. Oli seega selle majaga kolmkümmend aastat seotud. «Ere mälestus on mul oma esimesest koolipäevast, kui astusin reaalkooli, alustades seega seitsmendat õppeaastat oma elus. Avaaktus oli võimlas. Seal mängis õpilaste sümfooniaorkester, mida juhatas Johannes Madisson. Orkestri mäng oli nii võimas, et võttis hinge kinni. Alateadvusse sisenes eriline tunne – kui siin majas on niisugune orkester, mis siis veel võib olla. Kui olin viimase klassi õpilane, oli meil kaheksa poisiga topeltkvartett. Muusikaõpetaja Albert Puusta andis laulu kätte. Meie klassi toodi pianiino. Üks oma klassi poiss õpetas meile tundide vaheaegadel partiid selgeks, õpetaja vaatas pärast üle. Esinesime Säde teatris ja mitmel pool mujal. Puusta ajal mängisime ka operette ja laulumänge. Kool oli justkui teatristuudio. 11. klassis oli meil kavas Kitzbergi–Simmi laulumäng «Kosjasõit». Siis juhtis meie mängu Säde teatri näitleja Lembit Põder. Minul oli üks peaosadest – ajakirjanik Lõoke. Etendus tuli lavale teatris. Sealt olid ka kostüümid. Albert Puusta juhatas orkestrit. Aegade jooksul oli koolis kolm kõva muusikameest: Johannes Madisson, Albert Puusta ja Ilmar Kõrbe. Meie kool oli laulupeol esindatud kõikvõimalikes žanrites. Puhkpilliorkester oli selles majas alati olemas, selleta ei kujutanud kooli ettegi. Minu klassijuhataja ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja oli Juhan Palvadre. Kuigi mul oli keel viis, võttis ta viimases klassis mul ühe vahetunni ajal nööbist kinni ja rääkis, et lõpukirjandi viie peale kirjutamiseks pean iseseisvat tööd tegema. Soovitas mul ühest jutustusest näitemäng teha. See sundis kõvasti teksti kallal vaeva nägema. Sai nii vist kolm jutustust dramatiseeritud ja kevadel läks eksam viie peale. Kõik kolmteist lõpueksamit sai viie peale tehtud. Nii see kuldmedal tuli. Koolijuhina oli minu peamine mure hoida kooli taset. Meil oli töökas, toimekas, sõbralik kollektiiv. Valitses rahulik töömeeleolu ja koolitöö oli tulemuslik.» --------------------------------------- Tiit Vähi, Valga 1. keskkooli vilistlane aastast 1965 «Valga Valgele Majale mõeldes tuleb mulle kõigepealt silme ette koolilõpupilt, mis tehtud peaukse ees trepi peal. Kooliaeg on tagantjärele mõeldes ainult helge, sest olime noored, energiat täis. Sai korralikult õpitud, sporti ja kaaslastega ulakusigi tehtud. Käisin võrkpalli- ja kergejõustikutrennis. Toredad mälestused on õpetajatest, keda siis kartsime. Aino Nigul oli tore klassijuhataja. Kuna tulin siia kooli maalt, elasin nädal aega intris. Seal oli omaette huvitav elu. Kasvatajad arvasid, et kui koju lähevad, on öörahu. Vahel kestis see aga teisel korrusel, kus suured õpilased elasid, vaid pool tundi. Keegi võttis akordioni ja algas tantsupidu. Kuigi meil polnud lubatud, käisime vahel õhtuti Valka kultuurimajas tantsimas. Meie muusikaõpetaja Ilmar Kõrbe mängis seal. Kui just lava ette ei keerutanud, pigistas ta silma kinni. Kool paneb aluse tulevasele elule. Valga Valge Maja kool oli tugev hariduskants. Paljud lõpetanud said suurema vaevata kõrgkoolidesse sisse. Nii Tallinnas, Tartus kui mujal on tippmajandusmeeste hulgas Valga kooli vilistlasi.» -------------------------------------------- Agu Olvet, Valga põhikooli füüsikaõpetaja, direktor aastail 1987–2000 «Siin majas olles on vägev tunne: avarus, valgus, ühtne temperatuur. See mõjub hingele rahustavalt ja töö laabub. Kuigi linna kahe põhikooli liitmine 2000. aastal kulges nii õpilastele kui õpetajatele valuliselt, oli see siiski õige samm. Ainult nii sai teoks kooli täielik renoveerimine aastail 2000–2003.»
|
