Teisipäeval Valga muuseumis toimunud kohtumisel tõi Anton Pärn välja, et Valga muuseumi direktori valimise konkursi sõnum ei ole kindlasti see, et keegi oleks halvem või parem inimene. Sobiva valiku tegemisel lähtuti eelkõige muuseumi arengu visioonist laiemalt.

«Kõikidel kandidaatidel oli võimalus tulla välja oma nägemusega ja komisjon tegi oma otsuse täiesti demokraatlikel printsiipidel,» rääkis Pärn. Asekantsleri sõnul tuleb tulevikku vaadates sarnastes situatsioonides kasuks, kui on rohkem omavahelist kommunikatsiooni. Seda põhimõtet kavatsetakse tema väitel ka järgida, kaasates näiteks maavalitsusi.

Rasked otsused

Samuti kohtumisel osalenud kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseumide nõunik Kersti Tiik rõhutas omalt poolt, et enne lõpliku otsuse tegemist oli kaalumisel mitte kaks, vaid kolm kandidaati ja kolm visiooni.

«Need otsused ei sünni kergelt ega ole ka inimlikul tasandil kerged, eriti väiksemates kohtades,» rääkis Pärn personalipoliitika dilemmade keerukusest. «Siin on kaks poolt: indiviid ja organisatsioon. Meie peame hoolitsema eelkõige organisatsiooni eest.»

Koos Pärna ja Tiigiga oli kohtumisele sõitnud ka Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis, kes tõi esile, et inimene paratamatult ammendab ennast mingi aja jooksul ühel ametipostil, nii et uus töökoht pakub ka inimlikul tasemel uusi võimalusi. Karise sõnul tunnetas ta ise seda pärast nelja aastat Tartu linnamuuseumi direktoriks olemist.

Kohapealt võtsid delegatsiooni vastu maavanema kohustes olev Kalev Härk, maavalitsuse peaspetsialist noorsootöö alal Siiri Põldsaar ja Valga linnapea Ivar Unt. Kohal olid ka nii praegune direktor Esta Mets kui esimesest jaanuarist muuseumi juhtima asuv Pille Tomson.

Muuseum saab nõukogu

Kohtumisel tehti juttu ka muuseumi tulevikust. Asekantsler Pärna sõnul ei ole Eestis enam ühtegi maakonna muuseumi. Nii allub ka Valga muuseum märtsist kultuuriministeeriumile, olles seega riigimuuseum. Muuseumid saavad ka uued põhikirjad, mille üks punkt on muuseumi nõukogu moodustamine.

«Nõukogu on koht, kus kohtuvad riik, maakond, linn ja kohapealsed huvid,» rääkis Pärn. «On otsustamise küsimus, kuidas saavad nõukogud professionaalsel tasemel osaleda ja aidata muusemi juhtimisel.» Ta tõi näiteks hiljuti moodustatud Mahtra muuseumi nõukogu, kus aktiivsete kohalikena on liikmed näiteks Siiri Sisask, Sirje Endre, aga ka maavanem.

Pärna sõnul võiks ettepanekuid Valga muuseumi nõukogu liikmete osas juba teha ka Esta Mets, kes tunneb kohalikke olusid ja inimesi.

Oodata on rahvusvahelisi projekte

Pille Tomson tutvustas lühidalt oma visiooni, mille ta esitas ka valimiskomisjonile. Kolm märksõna, millega tegelemist kindlasti jätkatakse, on säilitamine, kogumine ja fonditöö. Viimase osas pidas ta eriti tähtsaks minna edasi kogude digitaliseerimisega. «Vastasel juhul jääb väga palju uurimismaterjali kättesaamatuks,» rääkis Tomson.

Oma kogemust rahvusvaheliste Interreg projektide läbiviimisel plaanib Pille Tomson ära kasutada ka projektide käivitamisel ja läbiviimisel Valga muuseumi juures

Seda mõtet toetas ka Anton Pärn, kummutades samas välja käidud mõtet, et muuseumil puudub raha omaosaluseks. «Kõik, kes saavad EASis oma projektidele toe, saavad kultuuriministeeriumilt osaluse,» rääkis asekantsler. Samas tunnistas ta, et see ei ole olnud kerge, eriti sel aastal, aga seda printsiipi püütakse jälgida.

Keskmiselt vähendati kultuuriministeeriumi haldusalas olevate asutuste eelarveid järgmiseks aastaks kaheksa protsenti. Pärn möönis, et olenevalt asutuste sisemisest korraldusest võib kärpe osakaal olla erinev. Natuke kergem võib näiteks olla suurema piletitulu baasiga muuseumidel.

Valga muuseumi eelarve on 1,8 miljonit krooni. Tööl on kaheksa inimest. Esta Metsa sõnul on üritatud kokku hoida, nii et muuseumil puudub näiteks eraldi koristaja ametikoht. Võrdluseks olgu öeldud, et näiteks Viljandi muuseumis töötab 25 inimest, Haapsalus asuvas Rannarootsi muuseumis neli.