«Seal tuleb ühe pingi taga töötada. See pole kuigi huvitav. Mulle meeldib ise tööd välja mõelda, joonised ja ese algusest lõpuni valmis teha. See on õige tisleritöö. Vabrikus sellist võimalust pole ja palgad on ka väikesed,» rääkis kutsetunnistusega tisler. «Endale sobiva töö oleksin saanud Tartus või Viljandis, aga perekondlikel põhjustel ei saa ma Valgast ära minna.»

Nii leidiski ta endale töökoha lihatööstuses, kus oli juba kooliajalgi vahel raha teeninud.

Artur Akulovi tööpäev algab õhtul kell kuus, kui tootjad on omadega ühel pool. Siis jagab ta kauba vastavalt poodide tellimustele laiali. Selleski töös leiab Artur midagi huvitavat, näiteks kuidas kaup alusele ära mahutada.

Tänulik isale

Artur oli 3–4aastane, kui ema ja isa lahku läksid. Tema jäi isa juurde. Nüüd vajab isa tema tuge. Kui teised temaealised noored on sellel ajal reeglina vanemate ülalpidamisel, siis tema kaheliikmelises peres on praegu vastupidi.

Noormees ei kurda, vaid on tänulik isale kasvatamise eest. «Vähemalt pole ma ära hellitatud,» leidis olukorras positiivset kevadel koolipingist tulnud perekonnapea, kes peab hoolitsema selle eest, kuidas kahekesi toime tulla ja kelle õlul on põhiline osa kodustest töödest.

Küsimusele, kas tal kahju pole, et õpitud erialal töötada ei saa ja kooliaeg oleks nagu tühja läinud, vastas Artur Akulov, et tisleritöö oskust läheb alati vaja – näiteks, kui tahad iseendale midagi teha. Ja kes teab, võib-olla teeb ta kunagi veel oma firma. Ei pane pahaks ka südaööni töötamist, sest hommikul saab välja magada.

Akulov on lõpetanud Valga põhikooli. Seal polnud ta hinded kuigi head. Alles kutsekoolis sai ta aru, et tuleb õppida ja mingi haridus peab ikka olema.

Olude sunnil tisleriks õppima

Kaheksandast klassist peale käis ta vahetevahel isa tuttava firmas, kus sai esimesed mööbli valmistamise ja kokkupanemise oskused. Pärast üheksandat klassi tahtis poiss minna autoremonti õppima. Aga see eriala avati ainult Helmes. Valis siis tisleri ala, et saaks Valgas kutsehariduse omandada.

Valgamaa kutseõppekeskuses õppis Akulov kolm aastat. Neist teisel esindas oma kooli üleriigilistel kutsemeistrivõistlustel, kus tegi kolme päevaga kummuti.

Sellel kevadel oli tislerierialal õppinu kaks kuud Saksamaal praktikal, kui valiti oma rühmast nelja poisi hulka, kellele taolist võimalust pakuti.

Praktikandid töötasid eri firmades. Artur sattus sinna, kus tuli majadele aknaid ja uksi paigaldada. Kuigi valgalase võõrkeel oli koolis saksa keel, oli suhtlemine kohalike tööliste dialekti pärast alguses päris raske: esimesel nädalal ei saanud midagi aru, teisel nädalal hakkas juba üht-teist mõistma, kolmandal nädalal rääkima. «Isegi keelega sain hakkama,» on ta ise uhke.

Pärast Saksamaad osales ta kooli suvepäevadele valitud rühmas Saaremaal. Seal oli temale kõige huvitavam just loominguline ülesanne – liivakujude võistu tegemine.

Noormees ise on oma saatusega rahul. Küsimusele, kas ta Saksamaale ei tahtnud tööle jääda, vastas, et seal oleks huvitav, aga pikka aega ei taha ta välismaal olla. Tema kodu, sõbrad ja tuttavad on siin.

Valgamaa kutseõppekeskuse õppedirektori Merike Tõldsepa sõnul oli Akulov koolis väga asjalik poiss, kellele võis ülesande täitmisel alati kindel olla. Tõldsepa sõnul tuli kooli positiivne tagasiside ka praktikakohast Saksamaalt.

Kutseõpetaja Anti Lepik iseloomustas Artur Akulovit kui rahulikku, tasakaalukat, sihikindlat, erialasse tõsiselt suhtuvat noormeest. «Selliseid õpilasi on lausa lust õpetada,» ütles Lepik. «Mina suhtun puidutöösse natuke laiemalt – kui tunned seda tööd, saad elus paremini hakkama. Sellega võib ka vabal ajal tegelda. Mingil tasandil jätkab ta seda kindlasti.»

--------------------------------

Arvamus

Kaido Käis, kutseõpetaja

«Artur on tubli poiss, kelle kohta saab ainult head öelda. Juba põhikoolist peale töötegija – nii iseseisev, et alati iseendaga hakkama saanud. Abivalmis. Saab kõigiga normaalselt läbi. Ka praktikajuhendaja Saksamaa ettevõttes jäi temaga igati rahule.

Et ta praegu ei tööta tislerina, selles ma ei näe midagi halba. Noored proovivad paljusid asju. Tema teeb igat tööd korralikult. Tisleri eriala juurde võib ta alati tagasi tulla ja olen kindel, et tulebki, kusjuures ta tunneb ka ehitustööd hästi.»