Keskkonnainvesteeringute keskus otsustas toetada Helme ühisjäätmejaama projekteerimis- ja ehitustööde teist etappi tänavu veebruaris. Hoolimata sellest ei ole septembri alguseks veel koppa maasse löödud, sest erinevad ettevalmistused on võtnud loodetust rohkem aega.

Kuigi jaam hakkab paiknema Helme valla maadel, rajatakse jäätmejaam koos naaberomavalitsuste – Tõrva linna ja Põdralaga vallaga. Projekti kogumaksumus on 4,5 miljonit krooni, millest omafinantseering on kümme protsenti. See omakorda jagatakse vastavalt elanike arvule omavalitsuste vahel. Näiteks asukohavald ja ühtlasi projekti vedaja Helme peab vallavanem Tarmo Tamme sõnul tasuma 164 000 krooni.

Päras rahastamisotsuse tulekut aasta algupoolel satuti ettevõtmisega ka suluseisu, sest esialgselt välja kuulutatud konkurss projekteerija leidmiseks tulemit ei andnud. Jätkati otseläbirääkimistega ettevõtetega, seekord juba projekteerija ja ehitaja leidmiseks. Suve alguses, 2. juunil allkirjastati töövõtuleping AS Valmap Grupiga.

Praegu, projekteerimistööde lõppjärgus, taotletakse erinevaid kooskõlastusi. Tarmo Tamme sõnul on ajakulu lisanud ka see, et planeeritav maa-ala Härma kinnistul vanas karjääris ei kuulu vallale, vaid on RMK käes oleva riigimaa, mida nüüd soovitakse munitsipaliseerida.

Plaanide kohaselt saavad tulevikus kolme omavalitsuse elanikud jaamas ära anda ohtlikud jäätmed, klaasi, kasutatud mööbli, erinevad ehitusjäätmed. Lisaks tulevad platsile aunad biolagunevate jäätmete jaoks.

«Täna veel ei tea, kas see teenus hakkab elanikele ka midagi maksma,» ütles Tamm. Siiski ei ole tegemist kohaga, kuhu inimesed oma igapäevaseid olmejäätmeid saavad tuua. Need viib kodudest jätkuvalt ära prügifirma. Tarmo Tamm avaldas veendumust, et 2009. aastal saab kolme omavalitsuse jäätmejaam Helme vallas valmis.

Jäätmejaama tellijad koos ehitajaga on käinud ka šnitti võtmas sarnastes, juba töötavates keskustes. Tamme sõnul on külastatud Antsla jaam Helmesse plaanitust väiksem. Suurem sarnasus tuleb Võru omaga.

Võru linnahoolduse ja keskkonna osakonna juhataja Hegri Naruski sõnul töötab nende jäätmejaam selle aasta algusest. Inimesed saavad Võrus tasuta ära anda näiteks rehve, mööblit, ehitusjäätmeid, penoplasti, vanapaberit. Tasu eest võetakse vastu näiteks klaasi ja eterniiti.

Naruski sõnul kasutatakse linnas asuvat jäätmejaama väga aktiivselt. «Jaama töötaja sõnul ei ole vahepeal aega vetsuski käia,» iseloomustas Narusk. «Eks inimestele sobib, et kõik saab ühes kohas ära anda.»

Ka Tartu Jaamamõisa jäätmejaama autoriks olnud Narusk arvas, et kuna enamasti kasutatakse prügi äratoomisel autosid, siis ei heitu inimesed ka sellest, kui jaama tuleb natuke sõita. «Tunnetuslik piir, mida inimene veel talub, on kümme kilomeetrit,» arvas Narusk.