«Esimest korda kuulutasime perearstikonkursi vabale nimistule välja märtsis 2007,» rääkis Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Ülla Visnapuu. Ka toona ei laekunud ühtegi sooviavaldust.

Teisel korral pakkus Valga linnavalitsus uue perearsti leidmise huvides ka soliidset motivatsioonipaketti, kuid kahjuks ei taganud seegi konkursi õnnestumist. Juuli jooksul kuulutatakse välja uus, seekord siis juba kolmas avalik konkurss samale nimistule.

Probleem on laiem

Konkursi ebaõnnestumise põhjuseks peab Visnapuu eelkõige spetsialistidepuudust. «Eestimaal ei ole puudu mitte ainult perearstidest, vaid ka eriarstidest ja õdedest, seega on probleem tunduvalt laiem – ei saa väita, et see puudutab ainult Valgamaad,» rääkis Visnapuu.

«Kui hetkel kõik Eestimaa piirkonnad seda probleemi veel nii teravalt ei tunneta, siis mõne aasta pärast on olukord tunduvalt keerulisem,» lisas ta.

Üle kümne aasta tagasi vähendati vastuvõttu Tartu Ülikooli arstiteaduskonda peaaegu poole võrra. Lisaks siirduvad paljud arstid tööle välismaale ja hetkel veel praktiseerivad lähevad pensionile – see kõik jätabki tervishoidu oma jälje ja töökohad jäävad täitmata.

Perearstisüsteem ehitati üles nii, et perearst pidi ilmtingimata olema eraettevõtja. Nii on ka Valgamaal – enamus perearstidest töötab FIEna, mõned on asutanud osaühingu. Eraettevõtja staatus tähendab aga seda, et inimene vastutab oma tegevuse eest otsast lõpuni: alates kirjaklambrist, lõpetades raamatupidamise ja põrandapesuga.

Palju ülesandeid

Väidetavalt kulutab Eesti perearst keskmiselt 30% tööajast mitmesuguste ravisse otseselt mittepuutuvate ülesannete täitmiseks, eriarstil kulub selleks aga 10–20% tööajast.

Paljudele spetsialistidele on seetõttu töötamine eraettevõtjast perearstina vastuvõetamatu – pigem eelistatakse olla palgaline arst kui eraettevõtja. Tahetakse pühenduda ainult ravitööle. «Ja mis saaks olla veel parem kui see, et perearst tegeleb ainult inimese tervise ja tohterdamisega?» esitas Ülla Visnapuu retoorilise küsimuse.

Kuna mugavam on töötada palgalise perearstina kui pakkuda teenust eraettevõtjana, annab seadus nüüd selleks uue võimaluse. Nimelt muudeti tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja alates sellest aastast võib üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär olla ka kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht asub.

«Lihtsamalt öeldes tähendab see, et linn või vald asutab osaühingu või aktsiaseltsi, sõlmib haigekassaga lepingu ning võtab nimistut teenindama palgalise perearsti,» tutvustas Visnapuu uut olukorda. «Ka see on üks võimalikest variantidest Valga linna jaoks, kuid läbirääkimisi sel teemal linnavalitsusega veel peetud pole.»

Asendajaid on raske leida

Kui perearsti koormus on suur, on tal vaja enese laadimiseks ja läbipõlemise vältimiseks igal aastal puhata. Lisaks peab selles ametis olija tegelema pideva enesetäiendamisega, läbides täiendkoolituse seadusega ette nähtud mahus – vähemalt 60 tunni ulatuses aastas.

Asendaja leidmine võib aga tekitada probleeme. Lihtsam on asendusi korraldada linnas, kus mitu perearsti töötab ühes hoones ja asendajaks saab paluda kas või kõrvalkabinetis töötava kolleegi.

Tunduvalt keerulisem on olukord maapiirkondades. Naaberarst asub reeglina mitmekümne kilomeetri kaugusel, vastuvõtuajad praksistes kattuvad, teeninduspiirkonnad on suured.

Visnapuu sõnul vajaks maakond üht reservis olevat perearsti, kellel endal nimistut ei oleks ja kes saaks vajadusel asendusi teostada ükskõik millises maakonna paigas. Selline arst peaks aga olema mitmekülgne spetsialist ja saama head töötasu.

Perearsti nimistu kujutab endast teenindamisele kuuluvate isikute nimekirja. Nimistu piirsuurus on 1600 +/- 400 isikut, millest maavanem – kooskõlastatult Eesti Haigekassaga – võib lubada kõrvalekaldeid sõltuvalt piirkonna eripärast. Perearst peab tema nimistusse kantud inimestele tagama tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse.

Probleem teravneb üha

Enamikus Valga linna perearstide nimistutes on ligikaudu 2000 isikut, seega on tohtritel teenindada väga suur hulk patsiente. Selline olukord on kestnud mitmeid aastaid, kuid probleem on süvenenud just viimastel aastatel. Nimelt asub üha enam maapiirkonnas elavaid inimesi tööle linna ning seega soovitakse endale saada ka Valgas tegutsevat perearsti.

«Kui isikute arv nimistus ületab 2300, on perearstil kohustus palgata endale abiarst,» rääkis Visnapuu. Kahel Valga linna perearstil ongi abiarst tema kinnitusel olemas ja kui juurde leitaks veel mõni selleks sobiv inimene, saakski probleem leevendust. Abiarsti palkamine sõltub aga iga konkreetse arsti soovist ja võimalustest.

Perearsti vastuvõtuaeg on 20 tundi nädalas, sellele lisandub koduvisiitidele kuluv aeg. Pereõe iseseisev vastuvõtuaeg on 10 tundi.

Üks võimalus perearstide puudust leevendada oleks, et inimesed usaldaks pereõdesid senisest rohkem ja kasutaks võimalust pöörduda arstide asemel probleemidega nende poole. Eesti elanikkonna ootused on paraku aga kujunenud sellisteks, et ka lihtsamate protseduuride puhul soovitakse saada eeskätt arsti vastuvõtule ja veel parem oleks, kui tohter poleks pere-, vaid eriarst.

---------------------------------------

Arvamus