«Suvel on uues laudas suurepärane õhustik ning ma ei mõista Euroopa Liidu nõudeid loomade tingimusteta karjamaal käimise kohta,» tunnistas Laatre Piima tegevjuht Edda Vahtramäe. «Milleks kihutada lehmi kuuma ja parmude kätte, kui nad saavad laudas küllalt liikuda? Ja sööt on neil siin kindla ratsiooni järgi, head silo on aga viimastel aastatel olnud küllaldaselt,» lisas naine.

Koos abikaasa Heino Vahtramäega ongi neil parajasti käsil silovalmistamise korraldamine. Mõlemad leiavad, et seda oleks vaja teha kuni 15 000 tonni. Heino Vahtramäe lubas, et 12 000 saadakse kindlasti kokku, soodsate olude korral tuleb ka 15 000 tonni täis.

Esimene niide sai tehtud maikuus, aga kuivuse tõttu ei olnud rohi siis kuigi suur. Nüüd on ädal ilusam ja järgmisel nädalal pannakse spetsiaalsetesse silokraavidesse ehk tranšeedesse teine kogus rohtu. Kokku käiakse rohumaad üle kolm-neli korda aastas.

Pidevad uuendused

Aastaid tagasi tegi Laatre Piim silo rullidesse, nüüd täidetakse sellega 12 tranšeed lautade juures ja kolm veidi eemal. Rullitehnoloogia kasutamine tähendas 61 silorulli lahtivõtmist päevas. See on aga mõistagi raske ja jäätmeterohke tegevus.

Silotegemise teenuse ostab aktsiaselts sisse, sest kalli, kolm miljonit maksva silokombaini ostmist ei peeta otstarbekaks. Parema silo nimel uuendatakse igal aastal 100–150 hektarit rohumaid.

Laatre Piim kasutab 1800 hektarit haritavat maad. Lisaks rohusöödale kasvatatakse teravilja ja rapsi, nii et kogu vajaminev teravili tuleb oma põldudelt ja seda jätkub ka müügiks. Osa saagist on müüdud toiduteraviljana, mis on muust viljast kallim. Taimekasvatusega tegeleb ettevõttes Aldo Korbun.

Edda Vahtramäe kohta võib öelda, et ta on juba aastakümneid olnud armunud Laatre lehmadesse, lautadesse ja kohapeal loomadega tegelejatesse. Ta ise on seda sorti inimene, kes kunagi ei virise, vaid ütleb, et virisemine on nagu kiiktooliga kiikumine – korraks tundub, et mõnus, aga kuhugi edasi see ei vii.

Samas ei jäta naine ka välja ütlemata, kui märkab midagi, millega rahul olla ei saa.

Laut toob nii rõõmu kui muret

Kui olime karjamaadel kinnislehmi, lüpsmatulevaid mullikaid ja vasikaid vaatamas käinud (need käivad ainsatena väljas), jõudsimegi uue lüpsilauda juurde, mille suviseid eeliseid Edda Vahtramäe hoolimata euronõuetest kuidagi ära ei jõua kiita ja mille kohta ta ütleb, et uus asi on ikka uus asi.

Aga ta tunnistas ka, et lauta on juba täiendavalt soojustatud. Sel talvel ei olnud temperatuurioludel viga, aga külmematel aegadel on laut seal töötavate inimeste jaoks ebasobiv, eriti kannatavad lehmade lüpsiplatsile ajajad. Lubjaviltidega laudas kõndida ei saa, aga kummikud jäävad külmaks ka siis, kui nendesse mitu paari villaseid sokke sisse paned.

Kokku on Laatre Piima palgal 54 töötajat. Asenduslüpsjaid kuskilt mujalt abiks ei käi. Kuue oma lüpsja töö on korraldatud nii, et kaks on kohal hommiku- ja kaks õhtupoolikul, kaks aga puhkavad. Kätte saadakse ka ettenähtud pikk puhkus.

«Kui Eestimaal rohkem robotlüpsi sisse viiakse, saame ehk meie selle arvelt lüpsjaid juurde,» avaldas Laatre Piima tegevjuht lootust. «Aga meie suure lauda puhul pean lüpsiplatsi õigeks lahenduseks.»

Roboteid ei poolda

Suurele karjale Edda Vahtramäe hinnangul robotid ei sobi, mõnele lehmale olevat need aga täiesti vastuvõetamatud.

«Robotlüpsi korral on vaja leida ikka lahendused, kuidas neid loomi, kes robotitega ei harju, lüpsta. Paljude selliste lehmade olemasolu korral tähendaks see hoopis eraldi lüpsiplatsiga lauda vajadust,» ei salanud Edda Vahtramäe oma suhtumist robotitesse. Küll aga kinnitas ta pidevate uuenduste vajadust.

Osa vanadest lautadestki on juba remonditud. Augusti lõpuks peaks korda saama poegimislaut. Vasikatele tulevad sinna uued boksid ja asemed. Lõpuks peaks korda saama kogu poegimisosakond.

Aktsiaselts Laatre Piim on oma uusehitusi ja uuendusi teinud sedamööda, kuidas rahakott on võimaldanud. Edda Vahtramäe mäletab 1990. aastate raskeid aegu, kui ta käis koguni lehmadele mujalt põhku ostmas. Praeguse 7600kilose aastalüpsiseni jõudmiseks on tugevat tööd tehtud.

Piimahinnal ei ole naise arvates praegu viga, aga tema kindla veendumuse järgi peaks see seoses kulutuste tõusuga samuti kerkima.

«Minu käest on küsitud, miks ma küll nii palju aastaid ühel ja samal töökohal rabelen ning kas igavaks ei lähe,» tunnistas tegevjuht. Ja vastas kohe: «Ei ole kunagi läinud, kogu aeg on mingi uus siht silme ees. Inimesed on meil ka toredad. Seda, et põllumehel ei lähe praegu halvasti, kinnitavad ka naaberettevõtete tulemused,» rääkis Edda Vahtramäe.