Maja valmis Aakre kolhoosi kontor-klubina samal ajal kui Valga ja Tsirguliina kultuurimaja, see tähendab 1967. aastal «Suure Oktoobri 50. aastapäeva auks», nagu siis öeldi. Hoonesse ehitati kolmesajakohaline saal ja keskküte, toodi sisse vesi ja kanalisatsioon. Enamik Valgamaa kultuurimaju võis aakrelasi vaid kadestada.

Sellest andis teada 1967. aasta 7. novembri ajaleht Kommunist. See oli 40 aastat tagasi. Praeguse Aakre rahvamaja juhataja Kristi Nagla (29) polnud siis veel sündinud ega tea sellest kindlasti kõike.

Valga ja Tsirguliina kultuurimaju on palju remonditud, Aakre maja mitte. Vald renoveerib praegu Puka kultuurimaja, mis oli ammu ajast maha jäänud. Volikogu otsustas Puka kultuuri- ja spordikompleksi rajamise juba 1995. aastal.

Selle ettevõtmise tähtsündmus on 6. juunil, kui renoveeritud Puka kultuurimaja avab uksed uuele elule. Aakre rahvamajagi vajaks kapitaalremonti ja kogu inventar väljavahetamist.

«Ka Aakre maja kordategemine on meil plaanis,» rääkis vallavanem Heikki Kadaja. «Seda maja on sellele külale väga vaja, sest seltsielu on käivitumas. WCd on tehtud. Edasi tuleb remontida jupikaupa. Vana katus ja aknad tahavad väljavahetamist. Selleks tuleb aga projekte teha.»

Kohtume rahvamajas

Liigume rahvamajas ringi. Koristaja Maire Käämer peseb saali põrandat. Nii suure pinna puhtakssaamine võtab aega. Et töö lõbusamalt kulgeks, on ta raadio mängima pannud. Teejuht on Kristi Nagla. Nii mõnegi asja kohta ütleb: «Tegime ise.» Küsimusele, kes need «ise» on, naeratab kavalasti.

Pikapeale selgub, et tal on hästi palju häid inimesi ümber. Üks abiline, keda rahvamaja juhataja sageli appi palub, on tema oma elukaaslane. «Luban kogu aeg, et ei terroriseeri teda enam, aga ikka on midagi veel vaja teha,» rääkis Kristi Nagla.

Nii kõrge laega ruumis on isegi kardinate vahetus suur probleem. Vahel on vaja aga ka põrandat paigata.

Üks isetehtud töö on fuajee kollaseks värvitud seinad. «Et oleks rõõmsam,» põhjendas perenaine. Ka esinejate ruumis on sama töö ette võetud.

Majas on üks roheline nurgake, koroona- ja lauatenniselaud. Saalil on mitu kõrvalruumi. Mööbel on kõikjal vana. Seda on siia toodud ka raamatukogust uue saamise järel ja Puka kultuurimajast remondi ajal. Kui saalis on pidu, tuuakse maja pealt toolid kokku, vajadusel juhataja kodused lisaks.

Et saalis on kunagi korvpalli mängitud, näitab seinal olev korvirõngas. Enam ei mängita – põrand ei kannata.

Kunagist juhataja kabinetti kasutavad bändipoisid harjutusruumina. Nn väikeses saalis on vanadest kapiotstest ehitatud baarilett. Kristi Nagla ei kurda millegi üle. Tema oskab rõõmu tunda igast pisiasjast, ka sellessamas baariletis näeb ta lakitud ja nahkäärega lauas täitsa korras asja.

Mehed ja poisid käivad majas lauatennist ja koroonat mängimas ning teevad vajalikke parandustöid.

Kristi Nagla sõnul on Aakres populaarsed ansambliga peod. Esinejad kutsutakse mujalt. Vahepeal esinevad oma taidlejad. Pidudel käiakse perede kaupa ja kõik kolm põlvkonda tunnevad end ühel tantsupõrandal hästi.

«Kui pärast üritust majast lahkujad tänavad ja hüvasti jättes lubavad järgmine kord jälle tulla, on väga vahva,» rääkis Nagla. Mõned üritused, näiteks jaanituli ja Võrtsjärve mängud, korraldatakse Pukaga koos.

Rahvamajal on oma eelarve. Pool sellest kulub küttele. Pidude korraldamisel arvestab Kristi Nagla põhimõtet, et pigem olgu neid vähem, aga esinegu need, keda oodatakse.

Graafiku järgi saavad siin kokku need, kes osalevad ringides.

Tantsuringis käib 28 last vanuses 3–13 aastat. Ringijuht Eha Päiviste õpetab neile karakter- ja rahvatantse. Lauluringis on kuus last. Neid käib juhendamas Arvo Annuk Rõngust. Kord nädalas käib koos laste mängimise ja meisterdamise ring.

Viis naist tantsib trupis Vahetpole. Nemad esinevad nii oma majas kui ka väljaspool.

Aakres on lasteaed-algkool, puidufirma Kiilung, moosivabrik Bacula, kauplus. Rahvamaja juhataja sõnul töötuid pole. Kes on tahtnud, on töö leidnud. Tööl käiakse Rõngus, Elvas, Tartus, Pukas ja mujal. Kuna kaugelt jõutakse koju hilja, ei saa paljud ringides käia. Rahvamaja juhataja mõistab seda hästi.

Mõnikord käivad Aakres ka külalisesinejad. Valga näitetrupi Kungla etendus «Nunnad hoos» tõi kokku 60–70 inimest.

Kristi Nagla on Aakres sündinud, lõpetanud Puka keskkooli, õppinud Õisus õlletehnoloogiks, kultuuritöö ettevalmistuse saanud mitmesugustel kursustel. Kodus ootavad teda kaks mudilaseeas last – poiss ja tüdruk.

Raamatukogus elu edeneb

Teine kohtumispaik Aakres on rahvamajaga samas hoones asuv raamatukogu. Selle juhataja on 1995. aastast Riina Siik (41, tütre ja poja ema), kellel kultuuriminister Laine Jänese allkirjaga tänukiri «Aasta parim raamatukoguhoidja 2007», mis anti talle pidulikult üle Valgas.

Tema valdused asuvad teisel korrusel kunagise kolhoosi kontoriruumides. Mõnel uksel on veel praegugi alles kolhoosiaegne silt, justkui oleks aeg seisma jäänud.

Raamatukogul on eraldi tuba laste ja täiskasvanud lugejate jaoks. «See oli kolhoosi esimehe kabinet,» ütles Riina Siik oma kuningriiki tutvustades täiskasvanutele mõeldud kirjandusega täidetud riiulitega toa uksel.

Asutuse inventar on hoopis paremas seisus kui rahvamaja oma. Kuna ruumid on palju väiksemad, on neid suudetud remontida ja sisustada. Sel aastal on lootust saada juurde veel kaks lauda ja toole, järgmisel aastal 1966. aastast pärit riiulite asemele uued.

Kogus on kokku 9657 raamatut, lugejaid oli eelmise aasta lõpu seisuga 219, laenutusi möödunud aastal 4591, ajalehtede ja ajakirjade kojulaenutusi 2245. Ajakirju on eluga kursis olla soovijatele tellitud viisteist, ajalehti neli (Postimees Tartu lisaga, Maaleht, SL Õhtuleht, Valgamaalane).

Koju laenutatud ajalehed tuuakse järgmisel päeval tagasi, et teisedki saaksid neid lugeda. Raamatukogus on ka kaks interneti ja printimisvõimalusega arvutit.

Lugemas käivad igas eas inimesed. «Üks vanem proua sõidab siia kümne kilomeetri kauguselt jalgrattaga. Toob raamatud ära, võtab uued. Tahab rääkida. Käis tänagi. Oli mitu tundi siin,» tutvustas oma lugejaskonna üht liiget Riina Siik.

Seltsing koondab tegijaid

Selles majas askeldab peale Kristi Nagla ja Riina Siigi veel vallavalitsuse elamumajanduse spetsialist Lea Madissov. Tema eestvedamisel tegutseb siin seltsing, kuhu koondunud kaksteist naist remontisid samas majas kolm tuba. Mööbli kinkisid Puka firmad, partnerluskogu kaudu saadi kaks õmblusmasinat.

Nii loodigi käsitööring. Kristi Nagla õpetab seal teisi vitspunutisi ja Napoleoni kooki tegema. Naistel on näidata peened heegeldatud voodikate ja voodriga käekotid, kaunid pajakindad ja -lapid. Ühes toas ootavad kudujaid kahed kangasteljed.

Need inimesed ei tea, mis on igavus. Nemad tegutsevad majas, mis on kohtumispaik nii neile endile kui paljudele teistele.