Kohale oli tulnud paarkümmend osalejat. Esindatud olid peale ettevõtjate ka Valgamaa Arenguagentuur, PRIA, Valgamaa Partnerluskogu, Otepää vallavalitsus ja Hansapank.

Arutati Otepää ettevõtete senist arengut ja tulevikuväljavaateid ning kohaliku piirkonna ainulaadsust nii Eesti mastaabis kui ka rahvusvaheliselt ning püüti välja pakkuda uusi arengusuundi ja lahendusi ettevõtete omavahelise koostöö parema toimimise huvides.

Bürokraatia segab

Osalejad leidsid, et ettevõtjate tegevust takistab liigne bürokraatia. «Iga uus asi, mida teed, on vaja enne ja pärast projekti elluviimist paljude ametnike töölaualt läbi solgutada. Selleks kulub palju aega ja see võtab liiga palju raha,» kurtis Otepää lihatööstuse Edgar juhataja Maie Niit.

Riik ja omavalitsus võiksid tema hinnangul senisest oluliselt enam koostööd teha ning omavahel teatud asjad kooskõlastada. Nii jääks ettevõtjale rohkem aega oma tööga tegelda ja ta ei peaks pidevalt ametnike uksetaguseid pidi jooksma.

Pea kõik Otepää ettevõtjad tõdesid, et neil puuduvad nii piisav kogemus kui ka teadmised, et Euroopa struktuurifondidest abi küsida. PRIA ja arenguagentuuri töötajad kinnitasidki, et Otepää ettevõtted on võrreldes teistega väga vähe abi palunud ja sellest lähtuvalt pole neile ka raha kuigi palju eraldatud.

Saab nii nõuandeid kui rahalist abi

Ka konsultant Sirje Allik kinnitas, et Otepää piirkonna ettevõtted on tõesti väga vähe nõu küsinud ning raha, mida nüüd enam kasutada ei saa, jäi eelmisest taotlustevoorust tublisti üle. Samas lohutas ta, et uued toetused, mille vastu võiks huvi tunda, on juba olemas.

Samuti rõhutas ta, et Valgamaal on olemas vastavad inimesed, kes annavad selles osas nõu ja aitavad kirjutada taotlusi erinevatesse organisatsioonidesse ja fondidesse.

Ühiselt tõdeti, et Otepää piirkonna suurim pluss on tuntus turismi- ja spordipiirkonnana. See on kaasa toonud palju töökohti ja tegevust kohalikule inimesele, kuid samas on liigsel orienteeritusel ühele suunale ka omad miinused. Nii on piirkonnas paljude meelest ära unustatud kultuuripool.

Vajadus koostöö järele

Tekkis küsimus – mida on turistil peale suusatamise Otepääl veel teha. Kõlama jäi, et peaks leidma vahendeid ja suundi, et meelitada kohale eri huvidega turiste ning ettevõtjad peaks omavahel turismihooaega silmas pidades rohkem koostööd tegema. Grupi hääl on ju alati tugevam kui üksikisiku hõige.

Lõpuks tõdeti, et Otepääl on praegu küll hea imidž, kuid piirkond ei tohiks jääda loorberitele puhkama. Lõuna-Eestis on teisigi talispordikeskusi, mis teevad väga tublit tööd, et maailma kaardile jõuda.

Nii kohalik inimene, ettevõtja kui ka omavalitsus peaks jõud ühendama, et Otepääd külastavale turistile meeldejääv elamus pakkuda. Samuti ei tohiks omavalitsus unustada abistava käe ulatamist ettevõtetele, et piirkonnas oleks piisavalt töökohti ja noored tuleks koju tagasi. Ainult nii saab üks piirkond edasi areneda ja toimida.

Ürituse korraldas sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valga maavalitsusega ning seda juhtis Rivo Noorkõiv.