Juba konverentsi esimestest sõnavõttudest jäi kõlama soovitus, et meil tuleks mõelda julgemalt ja kaugemale. Ja teine: ei tohi oodata regionaalpoliitilisi armuande, vaid tuleb leida võimalus ise tegutseda.

Konverentsi ettevalmistamise käigus oli vesteldud paljude Valgamaa inimestega. Küsitletute pakutud märksõnad maakonna kohta olid sellised: piiriala, sõbralikkus, ilus loodus, rahulik elada, vargusi ei ole palju, hea asukoht, haigla, kultuurimaja, kaugus pealinnast on positiivne ja ka negatiivne, turismipiirkond jne.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Ülari Alamets käis välja mõtte, et 2020. aastal saab Tartusse 30 ja Riiga 60 minutiga. 2020. aastal on Valgamaal tema nägemuse kohaselt kaks-kolm omavalitsust.

Ideaalne asukoht

Konverentsil rõhutati, et lahti tuleb saada suhtumisest, et oleme ääremaa, midagi ei saa teha, ootame regionaalpoliitikat. Väljastpoolt tulnud esinejad ütlesid, et kahjuks räägivad paljud Valgamaa elanikud ise, et elavad ääremaal. Sellest painest tuleb vabaneda, sest nii Valga kui Valgamaa asuvad ideaalses paigas. Kui 14 000 elanikuga Valga ja 7000ga Valka liita, saab korraliku linna.

Kagu-Eesti rongiliikluse taastamist peetakse väga oluliseks. Nüüd on saanud reaalsuseks, et ehitatakse Koidula piirijaam. Riigi Kinnisvara ASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld rääkis selle tähtsusest Eesti Kagu piirkonnale.

Kuni ehitus valmib, on piirijaam 100 kilomeetrit piirist sisemaal Tartus. Koidula piirijaama valmimise järel hakkab kaup liikuma ka Valga liinile. Korda saavad raudteed ja rongid hakkavad Tapa–Tartu, Tartu–Koidula ja Valga–Koidula liinil liikuma 120 kilomeetrise tunnikiirusega. Valga–Võru vahel ongi raudtee juba korras, kohe algab kapitaalremont Valga–Tartu teel.

Valgamaa ärikonverentsile tulnud nägid ka filmi, mis räägib Koidula piirijaama juurde ehitatavast raudteest, esilinastust. Kolm nädalat tagasi algasid vajalikud metsaraietööd. Valmima peavad jaam ja raudtee aastaks 2011.

Valga maavalitsuse välissuhete peaspetsialisti Rainer Kuutma hinnangul ongi raudtee ja maanteede olemasolu Valga piirkonna võimalik arengumootor.

Töös on mitmeid transpordiprojekte

Nii on ettevalmistamisel või töös Via Baltica, Via Hanseatica, Rail Baltica (2012?), Valga–Tartu–Tallinna (2008–2009), Valga–Petseri (2011), Valga–Riia (lähiajal) ja Valga–Pärnu maantee (Pärnu sadamasse). Via Hanseatica on juba jõudnud rahvusvahelisele kaardile ja kannab numbrit E264.

Pingeid tekitab, et me ei oska veel ette näha, millised suhted võivad edaspidi olla Eestil, Lätil ning Euroopa Liidul tervikuna Venemaaga, segane on sealne sise- ja transpordipoliitika. Teadmata on ka, millises seisus on Venemaa raudtee ning millised kaubagrupid ja kogused võivad tulla Kaug-Idast läbi Venemaa Koidulasse.

Kõige optimistlikumad olid üliõpilased Triin Kilo ja Reet Horn, kes esitasid oma nägemuse, kujutades seda, millisele Valgamaale soovivad noored naasta. Kui reaalaeg kutsus esile naeruturtsatusi, siis tulevik näitas eesootavale tööle, mis tuleks ära teha, et noored siia elama jääks.

Kogu nädala oli Valgamaal Geomedia OÜ juhatuse esimees Rivo Noorkõiv, kes tegi kokkuvõtte Tõrva, Otepää ja Valga arengupiirkondade visioonidest.

Ta ütles, et piirkondade konverentsidele ei kutsutud nimme maavalitsuse töötajaid, et ettevõtjad saaks vabalt omavahel suhelda, tuua välja oma tugevused ja nõrkused. Avaliku sektori ülesanne on luua eeldused ning teaduspõhised töökohad.

Noorkõiv kordas sadu kordi öeldud mõtet, et rahal ei ole kodumaad, kuid lisas, et raha omanikul on see siiski olemas. Miks käib Soome lennuk Kuressaarde, kuid mitte Tartusse? Sest Kuressaares elab tuhat soomlast. Vaja on kuidagimoodi leida koostöövõimalused Valgamaal tegutsejate vahel. Eraldi kaugele ei jõuta.

Kutsehariduse kurb seis

Rivo Noorkõiv ei saa aru, miks ei saada Valgas hakkama oskustööliste koolitamisega. Aastaid on räägitud kutseõppekeskusest, ja oodatakse, et raha muudkui kukub, ise vaeva nägemata. Noorkõivu hinnangul võib selline passiivsus põhjustada kutseõppe hääbumise maakonnas.

Ärikonverentsil oli ka diskussioon endiste ministrite Jaak Aabi, Meelis Atoneni ja Rein Randveri ning saalisolijate vahel.

Konverentsi oli võimalik jälgida reaalajas internetis. Kellel polnud mahti konverentsil viibida ega seda arvutist vaadata, saab kõneldut näha ja kuulata juba mõne päeva pärast, kui selle video Valga maavalitsuse kodulehele üles pannakse.