«Kahes mahutis on umbes 30 tonni masuuti ja kolmandas kaks-kolm tonni diislikütust,» teatas külaelanik. «Siiani olid kaks mahutit katuse all ja lukustatud ukse taga. Nüüdseks on katus lõhutud – ilmselt selle all oleva raudkonstruktsiooni pärast, ja küla istub sõna otseses mõttes püssirohuvaadi otsas. Kes vastutab võimaliku suurpõlengu tekkimisel?»

Masuut pärineb haiglaajast

Taagepera lossi direktor Georg Gorbatenko tunnistas, et katlamaja koos õlihoidlaga kuuluvad lossile, kuid kütus on pärit veel haigla tegutsemisajast. «Haigla kasutas seda, kui hoone oli veel masuudiküttel,» teadis Gorbatenko. «Siis läks haigla üle õliküttele ja küttesüsteem ehitati ümber.»

Gorbatenko meenutas, et aastaid tagasi, Taagepera haigla tegevusaja lõpul, läks kütteõli meeletult kalliks ja üks ahi ehitati ümber kivisöega kütmiseks.

«See üks ahi töötab siiani, vedelküttekatlad seisavad aga kasutuseta,» sõnas ta.

Lossi direktor väitis, et sel aastal on üritatud korraldada kütusejääkide utiliseerimist, kuid konkreetset otsust seni vastu võetud ei ole.

Kulud osutusid ootamatult suureks

«Pakkusime masuuti erinevatele katlaoperaatoritele, aga paraku ilmnes, et keegi enam masuuti kütteks ei kasuta ja meil ei õnnestunud seda realiseerida,» rääkis Gorbatenko.

«Uurisime ka kütusejääkide tasulisi minematoimetamise variante, aga kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt maksaks see kuuskümmend-seitsekümmend tuhat krooni, mõne firma puhul koguni saja tuhande krooni ümber.»

Gorbatenko lisas, et tänavu suvel leidsid aset mahukad lossipargi renoveerimistööd ja kaasnevalt hakati otsima lahendusi õlihoidla korrastamiseks.

«Liigseks muretsemiseks pole aga põhjust, kuna mingit ohtu see keskkonnale ega inimesele ei kujuta. Mahutid on heas seisukorras ja neis olev masuut on osaliselt paakunud ning veega segunenud. Hetkel tegeleme selle utiliseerimiseks parima lahenduse leidmisega.»