Koiva-Mustjõe maastikukaitseala pindalaga 3179 ha asub Võru maakonnas Mõniste vallas Tursa, Saru, Kuutsi ja Hüti külas ning Valga maakonnas Taheva vallas Koiva, Koikküla, Laanemetsa, Tsirgumäe, Sooblase, Hargla, Kalliküla ja Tõrvase külas.

Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsekorralduskava kohustuslik kõikidele kaitsealadele. Kava ettevalmistamist alustati aprillis ja lõplikult peab see valmima septembri jooksul.

Kava koostamist juhtisid Mari Kaisel ja Kaupo Kohv Eestimaa Looduse Fondist. Kokku kutsuti töögrupp, kuhu kuulusid riikliku looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuse esindajad ning kaitsealal tegutsevad organisatsioonid, mittetulundusühingud, ettevõtjad ja elanikud.

«Neljal koosolekul oleme omavahel selgeks vaielnud kaitseväärtused ja neid mõjutavad tegurid ning tegevused, mis võiksid positiivseid mõjutegureid soodustada ja negatiivseid tegureid leevendada,» lausus Mari Kaisel.

Kaitsealal on nii valitseja kui ka korraldaja

Kui omaniku maaomandus jääb kaitseala piiridesse, siis teatud majandustegevusteks peab ta võtma kaitseala valitsejalt (keskkonnateenistus) nõusoleku. Ka kõikvõimalike juriidiliste probleemidega tuleks pöörduda keskkonnateenistusse.

Kui tahetakse kaitsealal metsa raiuda, siis peab esitama metsateatise kaitseala valitsejale. Põhimõtteliste küsimustega tuleb pöörduda kaitseala korraldaja poole (LKK Põlva-Valga-Võru regioon).

Aruteludest tuli välja, et Taheva vallas tuleks ette võtta valla laagriplatsile viiva tee tõstmine ja kindlustamine, kanuumatkajaid segavate tõkete eemaldamine, infotahvlite paigaldamine Tellingumäe jalamile ja torni, Taheva sanatooriumi ning Koiva puisniidule.

Koostöös RMKga rajatakse loodusõppe läbiviimiseks kaks puhkekohta ja töötatakse välja parim lahendus Tellingumäe tee jaoks. Vajalikuks peeti ka Valgamaa suuruselt teisele tammele (Koiva sõjatamm) piksevarda paigaldamist.

Kava paneb paika, millal maastikukaitsealal niita tohib, kuidas teid hooldada ja milliseid puid maha võtta võib. Samas ei sea kava ainult piiranguid, vaid maaomanikul on kaitsealastel maadel võimalik taotleda toetusi niidukoosluste hooldamiseks.

Jõe ääres elavad herefordid

Herefordi veiste kasvatamisega tegelevale osaühingule Koivakonnu kuulub 700 hektarit maad ja praktiliselt kogu karjatamise ala jääb kaitsealale. Ettevõtte juhatuse liige Kalev Raudsepp on seda meelt, et kuigi ettevõtjale seatakse tingimusi ja piiranguid mitmelt poolt, on see tänase elu normaalne osa.

«Häda on vaid selles, et tihtilugu on need piirangud büroos välja mõeldud, aga vanajumal millegipärast eirab neid. Igasuguse seaduse või korra tekitamisega on nii, et mingis punktis on see õige, aga laienemise korral juba paljudes kohtades mõttetu,» rääkis Raudsepp.

Kalev Raudsepa arvates peaks loomakarjatajaid Taheva valda veelgi tekkima, sest see oleks inimestele võimalus siinkandis ära elada. «Kuna looduskaitse inimesed leiavad, et loomadega hooldamine on neil aladel parim ja teiselt poolt mina tahan loomadele süüa anda, siis see on meie jaoks väljapääs,» sõnas ta.

Raudsepp oli ka mures kohalike elanike vähese huvi pärast kaitsekorralduskava vastu. «Kehv on, kui viidatakse, kuidas peab tegutsema, siis hakkab peale, et keegi pole kuulnudki. Jahimehedki peaksid asjaga kursis olema,» arvas ta.

Kava on kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehelt www.elfond.ee/koiva_mustjoe ning paberkandjal olemas Taheva ning Mõniste vallavalitsuses.