Sageli jäävad vaidlejad ootama kedagi, kes siis «suurema», «targema» või «julgemana» ütleks, kuidas on õige toimida. Selline käitumine on arg, sest sellega loobutakse vastutuse võtmisest. Ohjad antakse neile, kes «jaga ja valitse» põhimõtte alusel vaidlejatega manipuleerides neid endale kasulikult halvavad või tegutsema panevad.

Eelmised haldusreformikatsed on jäänudki lõpule viimata eelkõige sellepärast, et alati on olnud keegi, kes püüdnud mängu dikteerida või vastumängimisega populistlikku omakasu saavutanud. Ei tohi ka unustada, et igal asjal on oma aeg. Valmisolek muutusteks, mis puudus aastate eest, võib praegu olemas olla rohkem kui kunagi varem ja tulla altpoolt.

Kohalike omavalitsuste ühinemisteemaga seoses on käibel rida müüte. Sageli oodatakse, et tekib märkimisväärne kulude kokkuhoid või jääb ametnikke vähemaks.

Võin teiste riikide ja Eestis toimunud ühinemiste kogemuste najal kinnitada, et kumbagi suure tõenäosusega ei juhtu.

Samuti väidetakse, et suurim ühinemiste takistaja on tööd kaotada kartev ametnik või omavalitsusjuht. Olen rääkinud mitme kohaliku omavalitsuse juhi ja mitmete ametnikega ega ole sellele väljaütlemisele kinnitust saanud.

Tugevad ametnikud suhtuvad ühinemisideesse soosivalt, sest loodavad, et suurem kohalik omavalitsus lubab neil oma töös rohkem spetsialiseeruda ja süveneda, samuti saab kasutada rohkem vahendeid ning üldine bürokraatlik koormus langeb.

Miks ühinemist üleüldse vaja on? Üldistades võiks välja tuua selle viis suuremat kasutegurit.

1. Avaliku teenuse kvaliteedi tõus – ametnike spetsialiseerumise ja parema motiveerimisega saab igaüks neist ülesandeid paremini täita. Kohalikul omavalitsusel on aga sadu kohustusi, mida tuleb võrdselt täita nii Valga linnal kui Õru vallal.Samas võib konkreetse ülesande täitmine väiksema kohaliku omavalitsuse puhul osutuda vajalikuks kord aastas või veel harvemgi (näiteks riigihanked, planeeringu koostamine, IT-arendus jne). Ei saa eeldada, et siis on selleks kõigil olemas kogenud ametnik.

2. Sünergia – ühiste jõudude rakendamine ühise eesmärgi saavutamiseks erinevate valdkondade vahel suuremas piirkonnas lubab saavutada paremaid tulemusi. Näiteks tööhõiveprobleemi lahendamiseks on vajalik ettevõtlus- ja sotsiaalhoolekande meetmete üheaegne rakendamine nii linna- kui maapiirkonnas.

3. Suurem kohalik omavalitsus on tugevam partner koostöös ja läbirääkimistes – pole saladus, et suuremad kohalikud omavalitsused suudavad oma huvisid nii riigi keskvõimu või ka ettevõtetega läbikäimises edukamalt kaitsta.

4. Üldkulude kokkuhoid – seadustega sätestatud aruandlust, statistikat, raamatupidamist, registrite pidamist jne peab tegema nii suur kui väike omavalitsus. Kolmes ühinenud kohalikus omavalitsuses on seda kõike odavam teha kui kolmeteistkümnes eraldi. Samas saavad kattunud tegevustest vabanenud ametnikud orienteeruda muule, hoopis olulisemale.

5. Personaliriskide alandamine ja paindlikkuse tõus – üha süvenevas tööjõupuuduses on tugevate ametnike töölesaamine ja nende hoidmine järjest keerulisem. Väikeses kohalikus omavalitsuses, kus üks ametnik sageli paarikümne asjaga tegeleb, on tema lahkumine tõeline löök kogu omavalitsuse haldussuutlikkusele. Suuremas organisatsioonis saab taolisi riske paremini hajutada.

Samas ei tohi unustada, et avaliku teenuse efektiivsus, kvaliteet ja kättesaadavus on omavahel vastandmärgilises sõltuvuses. Hea euroopaliku valitsemistava järgi peaks esikohale seadma kvaliteedi ja kättesaadavuse ning alles siis efektiivsuse.

Kohaliku omavalitsuse reform peaks vältima riigi keskvõimu vigu, mille tagajärjel teenused ja töökohad järk-järgult inimestest kaugemale viiakse. Võib-olla saab ühinenud, suurem ja haldussuutlikum kohalik omavalitsus hoopiski mõned õhukese riigi poliitikaga seoses nuditud teenused inimestele tagasi lähemale tuua.

Valgamaa ei pea ootama kellegi jumalikku kätt. Siin on piisavalt arukaid inimesi, kes võimelised kokku leppima, kuidas maakonna juhtimist targalt ja inimlähedaselt korraldada.

2007. aasta mais kinnitaski Valga maakonna arengunõukogu strateegia «Valgamaa 2013», kus ühe eesmärgina on kirjas kokkulepete saavutamine ja tingimuste loomine omavalitsuste vabatahtlikuks ühinemiseks vähemalt kahes piirkonnas.

Eelmise aasta lõpus algatati ühinemisarutelu Helme, Põdrala ja Tõrva omavalitsuste vahel.

Selle aasta 20. mail leppisid maakonna omavalitsuste juhid kokku, et alustatakse ettevalmistusi Valgamaa haldusterritoriaalseks ümberkorraldamiseks kolmeks kohalikuks omavalitsuseks.

6. juunil Valga linnapea initsiatiivil toimunud kohtumisel andsid Hummuli, Õru, Tõlliste, Sangaste, Karula ja Taheva valdade juhid põhimõttelise nõusoleku ühinemisarutelu alustamiseks Valga piirkonnas.

26. juunil toimunud ümarlaual kinnitasid Riigikogus esindatud erakondade Valgamaa piirkonnaorganisatsioonide juhid samuti, et maakonna kolme tõmbekeskuse ümber moodustatavate kohalike omavalitsuste ideed tasub edasi arendada. Rong on liikuma hakanud.

Et alustada halduskorralduse muutmist, on oluline kokku leppida eesmärkides. Liigutakse üldisematelt detailsematele. Eesmärkide püstitamise kõrval peab toimuma mõjude analüüs. Välja tuleb siinkohal tuua nii positiivsed kui negatiivsed tegurid.

Kedagi ei tohi petta väitega, et muutustel ei ole halbu mõjusid. Eesmärkide õige püstituse korral on neid aga oluliselt vähem kui häid.

Praktikas tuleb eesmärkide püstitamisel minna üksikinimesteni ning selgitada välja, milliseid avalikke teenuseid ja millistel tingimustel ühe või teise piirkonna elanikud eelkõige ootavad. Arvan, et suuremal kohalikul omavalitsusel on võimalik tuua kvaliteetne avalik teenus inimesele veelgi lähemale, kui see praegu on. Selleks on vaja leida nii organisatsioonilisi kui tehnoloogilisi lahendusi.

Muutuste juhtimise kuldreegel seisneb kaasamises ja selgitamises. Erinevate Euroopa reforminäidete varal võib ennustada, et nendele tegevustele kulubki enim energiat ja aega. Suhelda ja selgitada ei saa ju teadagi ühepoolselt.

Kohtumisel erakondade esindajatega palusin neil Valgamaa haldusreformi küsimusi oma parteikaaslastega arutada. Samuti loodan, et aktiivselt lülituvad sellesse protsessi Valgamaa külad ja organisatsioonid.

Iga küla või sealne selts võiks võtta ette ja omavahel neid asju arutada ning kohalikule linna- või vallavolikogule välja tuua, mis on nende jaoks oluline ja milliseid ohte nad näevad.

Kui suudetakse välistada emotsioone ja eelarvamusi ning leida kompromisse, on ühinemise järel tekkiv kohalik omavalitsus kõigile praegusest tunduvalt omaksvõetavam ja inimlähedasem. Siinkohal kutsungi üles kõiki valgamaalasi üles leheveergudel eelpooltoodu üle arvamust avaldama.

Kohalikud omavalitsused on vaatamata vahendite vähesusele Eesti ülesehitamisega võrdlemisi hästi hakkama saanud, kusjuures omavalitsuse suurus ei ole alati olnud võrdelises sõltuvuses haldussuutlikkusega.

Nüüd on aga aeg küps, et uuele arengutasemele liikuda. Meile on tähtis hoida maakonnas inimesi, otsustusõigust ja raha. Seda nii avalikus kui ka erasektoris. Selleks peame tegema rohkem koostööd ja olema valmis muutusteks, et tõsta Valgamaa konkurentsivõimet. Vanamoodi elades seda ei saavuta.