Osaleb kokku 110 Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna noort vanuses 14–18 aastat. Nendest paarkümmend on tüdrukud. Kümne päeva jooksul sisustavad laagriliste päevi erinevad sõjaväelised õppetunnid, meeskonnatöö harjutused, spordivõistlused ja loovtegevused.

Toimub ka eelmisel aastal alguse saanud telklinnaku kujundamise konkurss, uudse tegevusena korraldatakse tänavu rivimarssimise võistlus.

Seekord on laagri tegevusse kaasatud ka psühholoog, kes viib osalejate seas läbi kõlblustestid. Nende põhjal kaardistab spetsialist hoiakuid ja väärtushinnanguid ning annab igaühele personaalset tagasisidet.

Testi tulemustest informeeritakse ka alaealiste komisjone ja koole, et nimetatud asutused saaks neid soovi korral kasutada laste individuaalse rehabilitatsiooniplaani koostamisel.

Möödunud aastate kogemuste põhjal mõjuvad ennetuslaagrid süüteo korda saatnud noortele positiivselt. Nii polnud eelmisel aastal läbi viidud uuringu põhjal 70 protsenti laagris viibinud noortest enam korduvsüütegusid toime pannud. Ülejäänute hulgast aga suutis pärast järgmist laagrit seadusesilmaga pahuksisse sattumata jääda 30 protsenti.

Ly Brikkeli sõnul ei ole senised laagrid andnud alust hirmudele, justkui punuks noored seaduserikkujad laagrikontaktide abil suuri noorte kurjategijate võrgustikke. «Seaduskuulekuse alus on eelkõige inimese sotsialiseerumisoskus ning seda arendab kõige paremini just teistega suhtlemine,» ütles Brikkel.

Laagrilisi juhendavad-õpetavad kaheksa politseiametnikku, lisaks aitavad noorte aega sisustada Scoutspataljoni sõdurid, Kaitseliidu noorkotkad ning kaks vabatahtlikku.

Laager kestab 10. juulini.