Teisipäeval võis Lai 19 hoovis seismas näha hulka inimesi. Noortel poistel olid kaasas selja- ning spordikotid, õhus oli tunda pinget. Ees ootas sõit kaitseväkke.

Mitmeid võsukesi olid ära saatma tulnud vanemad, näha oli ka vanavanemaid ja nii mõnigi noormees nautis veel vahetult enne teeleasumist viimaseid hetki tüdruksõbra kaisus.

Koos on julgem

Kolm Lüllemäe noort – Rando, Aidar ja Rivo – olid otsustaval hetkel üksteisele toeks. «Kui peab minema, siis peab,» olid nad kaitseväkke mineku suhtes ühel nõul. «Muidugi – kui praegu saaks koju minna, siis läheks, aga üldiselt on hea ju, kui ajateenistus läbi saab käidud,» täpsustas Rivo.

Kõik kolm noormeest olid saanud kutse kaitseväkke juba üle aasta tagasi ning siis kartsid nad, et minna tuleb juba varem. Üleeilseks oldi kuuldud juba erinevad jutte sellest, mis neid Võrus ees ootab.

«Tavaliselt räägitakse, et esimesed kolm kuud on raske, hiljem pidi kergemaks minema,» ütles Rando optimistlikult.

Jagati kogemusi

Järgnevad kuud sõdurileiba sööv Bert rääkis veel enne bussi peale minekut sõbraga, kellel ajateenistus juba varem läbitud. «Tunne on tuim: ega seal ju midagi hullu ei ole, nagu puhkekodu,» arvas ta.

Samas oli poiss kindel, et tema ajateenistus kestab 11 kuud. «Tavaliselt need, kes juulis lähevad, on ikka kauem.» Bert oli oma ema ja isaga viimased jutud juba kodus ära rääkinud ning oli veendunud, et saatma neid küll vaja poleks olnud.

Spetsialist Elle Kuus tutvustas noormeestele edasist asjade käiku ning soovitas MP3-mängijad ning kõrvaklapid kohe lähedastele anda, sest neid ei ole lubatud ajateenistusse kaasa võtta.

Seejärel hakkasidki poisid ühekaupa bussi minema. Sõbrad-tuttavad, sugulased ning teised kallid inimesed jäid veel neid pilguga saatma.

-----------------------------------------------------------

Kuperjanovi pataljon

Valgast läks 1. juulil sõjaväkke 26 noormeest. Nad kõik suunati aega teenima Võrus asuvasse jalaväe väljaõppekeskuse Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni.
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlik sünniaeg on 23. detsember 1918.
Pärast Vabadussõja lõppu paigutati pataljon Tartusse. Selle tegevuse katkemise päevaks võib pidada 21. juunit 1940.
Sõjaväeüksus taasasutati Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonina 9. märtsil 1992 asukohaga Võrus Meegomäel.
1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega – väeosa ajalooline sümboolika.