Osaleb kokku 110 Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru
maakonna noort vanuses 14–18 aastat. Nendest paarkümmend on tüdrukud. Kümne
päeva jooksul sisustavad laagriliste päevi erinevad sõjaväelised õppetunnid,
meeskonnatöö harjutused, spordivõistlused ja loovtegevused.
Toimub ka eelmisel aastal alguse saanud telklinnaku kujundamise
konkurss, uudse tegevusena korraldatakse tänavu rivimarssimise võistlus.
Seekord on laagri tegevusse kaasatud ka psühholoog, kes viib
osalejate seas läbi kõlblustestid. Nende põhjal kaardistab spetsialist hoiakuid
ja väärtushinnanguid ning annab igaühele personaalset tagasisidet.
Testi tulemustest informeeritakse ka alaealiste komisjone ja
koole, et nimetatud asutused saaks neid soovi korral kasutada laste
individuaalse rehabilitatsiooniplaani koostamisel.
Möödunud aastate kogemuste põhjal mõjuvad ennetuslaagrid süüteo
korda saatnud noortele positiivselt. Nii polnud eelmisel aastal läbi viidud
uuringu põhjal 70 protsenti laagris viibinud noortest enam korduvsüütegusid
toime pannud. Ülejäänute hulgast aga suutis pärast järgmist laagrit
seadusesilmaga pahuksisse sattumata jääda 30 protsenti.
Ly Brikkeli sõnul ei ole senised laagrid andnud alust hirmudele,
justkui punuks noored seaduserikkujad laagrikontaktide abil suuri noorte
kurjategijate võrgustikke. «Seaduskuulekuse alus on eelkõige inimese
sotsialiseerumisoskus ning seda arendab kõige paremini just teistega
suhtlemine,» ütles Brikkel.
Laagrilisi juhendavad-õpetavad kaheksa politseiametnikku, lisaks
aitavad noorte aega sisustada Scoutspataljoni sõdurid, Kaitseliidu noorkotkad
ning kaks vabatahtlikku.
Laager kestab 10. juulini.