Kaugele kostnud muusika oli kokku meelitanud suure rahvahulga. Varakult tulid need, kes juba teadsid, et kui piirdelindi taha kohta ei saa, ei näe kõike, mis platsil toimub.

Seitsmeaastane Raul oli haigevõitu, aga tahtis ka kuuske, jõuluvana ja päkapikke näha. Ema Tiina oleks seekord temaga meeleldi koju jäänud, aga andis siiski poja soovile järele. Platsil jäid nad teiste taha. Ema tänas õnne, et pojake kaalub vaid 22 kilo ja tõstis väikemehe vahel õlgadele, et ta natukegi platsil toimuvast aimu saaks.

Valjuhääldajaist kostis mürin ja hobuste hirnumine ning korraga olidki jõuluvana ja suur hulk päkapikke maja ees. Jõuluvana teretas rahvast ning laulis jõuludest, kellahelinast ja jõulusoovist. Lauldes läks ta redelit mööda kultuurimaja varikatusele, kus võttis lahti talle saadetud kirja. Luges sealt välja, et esinevad väikesed rahvatantsijad, liikumisrühm Sära, Max-Mary ja peotantsijad.

Kas nad tantsivad koos või järgemööda, kas vahepeal keegi midagi ütleb või ei, seda kaugelt tulnud jõulumees ei teadnud. Igatahes päkapikumütsides tantsulapsi käis platsil palju. Üks neist oli kuueaastane Robin, kes oli küll Buratinos esinenud, aga Max-Marys ja nii suure rahva ees mitte. Tema elus oli see tähtis sündmus.

Kui aselinnapea Kalev Laul soovis rahvale kaunist jõuluaega, puhuti pasunaid ning süttisid tuled kuusel ja platsi ümber paigutatud kaunistustes. Valgusemängu astusid ka kultuurikeskuse katusele paigaldatud seitse kuldseid sädemeid pilduvat, säraküünlale sarnanevat tulesammast.

Kodust väljatulnud kohtusid sõpradega ja pidasid plaani, mis edasi teha. Näiteks Max-Mary Robin suundus emaga spordihalli Welgi korvpallimängu vaatama. Väikemees käib ise ka juba Welgi treeneri Jaanus Liivaku juures trennis, nüüd oli vaja näha, kuidas suurtel meestel läheb.

Kooliõpetajana töötav Madis Mäemets seadis aga sammud kodu poole. Temale jäi platsilt lahkudeski kõrvu helisema jõuluvana ilus lauluhääl.