«Uue korra järgi aga määratakse puudega täiskasvanu toetust lähtuvalt tingitud lisakuludest. Selle suurus ei sõltu enam raskusastmest,» tõi pressiesindaja välja muutuse olemuse.

Toetuse määramine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse kõigile Eesti elanikele, kellel lisakulutusi põhjustav keskmine, raske või sügav puue. Sellel aastal on tööealise keskmise puudega inimese toetus 260, raske korral on see 520 ja sügava puhul 840 krooni.

Tööealiste toetust saavad inimesed 16. eluaastast kuni pensionieani. 18–62aastaseid puudega inimesi on Eestis 38 725, neist keskmisega 15 907, raskega 18 895 ja sügavaga 3923.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleri Riho Rahuoja sõnul on puudega inimesed ka ise tihti tunnistanud, et praegune toetuste määramise kord neid ei rahulda.

«Näiteks ratastoolis või pimeda inimese elu kvaliteet võib olla väga erinev. Sõltuvalt sellest, kas tal on võimalik kasutada eritransporti, tehnilisi abivahendeid või juhtkoera, on ka lisakulu erinev. Seetõttu hakataksegi toetuse määramisel rohkem arvestama puudest tulenevaid lisakulusid,» lisas Rahuoja.

Kuidas toimida Valgamaal

Puude raskusastme määramiseks tuleb Valgamaa inimestel pöörduda Tartu pensioniameti Valga klienditeenindusse, mis asub Valga maavalitsuse hoones aadressil Kesk 12. Täita tuleb ekspertiisitaotluse vorm. See on nüüd varasemast mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse täitmisel aitab vajadusel klienditeenindaja.

Ekspertiisitaotluse võib saata ka postiga. Vorm on kättesaadav sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.ensib.ee, alaosas blanketid/ekspertiisi blanketid.

Uut korda rakendatakse ekspertiiside puhul, mida taotletakse alates 1. oktoobrist.

Tööealistele isikutele, kellele on puude raskusaste määratud enne 1. oktoobrit, jätkatakse toetuse maksmist endises suuruses määratud tähtaja lõpuni.

Puuetega laste ja puuetega vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuste määramise korras muutusi ei ole.

«Ka püsiva töövõimetuse taotlemisel ei tule nüüd mitte enam pöörduda arsti poole vaid pensioniameti Valga klienditeenindusse,» rääkis Eli Lilles. Tema sõnul tuleb seejuures tähelepanu pöörata sellele, et viimasest arstilkäimisest ei tohi olla möödas rohkem kui kolm kuud. Vanemate andmete korral ei saa püsivat töövõimetust tuvastada.

Ministeeriumi pressiesindaja lisas, et muudatused töötati välja koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega. Küsimuste tekkimisel puude või püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta võib tema kinnitusel helistada sotsiaalkindlustusametisse telefonil 16 106.

-----------------------------------------------

Tasub teada

• Tööalase täiendamise korral on puudega inimesel võimalik taotleda täiendkoolitustoetust kuni 9600 krooni kolme kalendriaasta jooksul.
• Töötavatele puuetega inimestele makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul töötamistoetust kuni 4000 krooni kolme kalendriaasta kohta.
• Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16–65aastased puudega inimesed, seda makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 800 krooni aastas.
• Ühele puuetega abikaasadest või last üksi kasvatavale puudega inimesele makstakse kuni lapse 16aastaseks saamiseni puudega vanema toetust 300 krooni lapse kohta kuus. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse toetust 19. eluaastani.
• Puudega lapse toetust makstakse kuni 16aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Keskmise puudega lapse toetus on 1080 ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus.
• Õppetoetust 100–400 krooni kuus saavad 10.–12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored vastavalt puude tõttu tekkinud tegelikele lisakulutustele. Seda toetust ei maksta juuli ega augusti eest.
• Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. 2008. aastal on see keskmise puude korral 200, raske puude korral 420 ja sügava puude korral 640 krooni kuus.