Nõupidamisele olid kutsutud Otepää valla, riikliku looduskaitsekeskuse, keskkonnainspektsiooni ja Valga maavalitsuse esindused. Ilmnes tõsine huvide konflikt. Ühelt poolt soovivad maaomanikud võimalikult palju otsustada, mida oma maal teha, teisalt peavad looduskaitsjad kaitsma keskkonda liigse ekspluateerimise eest.

Kehtiv Otepää üldplaneering võeti vastu 1999. aastal. Uue koostamist on proovitud algatada nii 2005. kui 2006. aastal. Maavanema ülesandeid täitva Kalev Härgi sõnul on ajakohase üldplaneeringu puudumine pidurdanud Otepää arengut ja kinnisvaraarendajate tegevust.

«Loodan ettepanekute vundamenti, mis on vähemalt eskiisi vääriline ja mille põhjal saab üldse diskussioon alata,» rääkis Härk oma avasõnas. «Kui seda ei tule, peame hakkame tõsiselt mõtlema, mida teha, kui omavalitsus ei suuda jõuda kolme või nelja vallavanema juhtimisel mitme volikogu koosseisu jooksul ühe dokumendi vastuvõtmiseni.»

Linna piirid võiksid laieneda

Vallavalitsuses koostatud üldplaneeringu kava esitles kohtumisel Otepää arendusnõunik Mati Lüdimois. Tema sõnul on selles arvestatud ka valla elanike seisukohti. Näiteks on korduvalt avaldatud arvamust, et Otepää linna piirid võiksid laieneda, haarates endasse ka Tehvandi keskuse, Pühajärve äärse ja Linnamäe puhkepiirkonna.

Otepää volikogu keskkonnakomisjoni esimees Olev Matt ütles, et inimesed tahavad kindlalt teada, mida nad looduspargi territooriumil teha võivad ja mida mitte. Mati sõnul ei ole täna riik, looduskaitsekeskus ega looduspark paraku vastavaid otsuseid langetada julgenud.

«Detailplaneeringute menetlemisel ei osata alati öelda, kus on sihtkaitsevööndi piir,» tõi Matt ühe näite segadusest.

Suhtlemine ei toimi

Looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regiooni direktori asetäitja Silver Näki sõnul neile üldplaneeringu kava veel tutvustatud ei ole. See oli ka näide probleemi taustast – omavaheline suhtlemine ei toimi. Samas ei saa valla üldplaneering minna vastuollu Otepää looduspargi kaitsekorralduskava ega kaitse-eeskirjaga.

Looduspargi kaitsekorralduskava on Näki sõnul praegu menetlemisel ministeeriumis, töös on ka kaitse-eeskiri, mis loodetakse valmis saada hiljemalt 2010. aastaks. Valla esindajate soov oli, et kaitsekorralduskava vastuvõtmisega ei kiirustataks ja see valmiks koos üldplaneeringuga.

Samas tõdesid LKK esindajad, et kaitsekorralduskava on nende jaoks väga vajalik dokument, mille teostamiseks riik neile seaduse järgi raha eraldab. Kava on olnud ka avalikustamisel, millele paraku valla esindajad ei ilmunud, seega jätsid nad kasutamata võimaluse omi argumente välja pakkuda.

Tagasikäik aastasse 2005

Volikogu esimehe Jaanus Raidali sõnul on viimatimainitu põhjus vallavalitsuse vahepealne haldussuutmatus. Volikogu liikme Aivar Nigoli sõnul soovitakse nüüd tulla tagasi seisu juurde, mis valitses aastail 2005–2006, et minna sealt edasi.

Raidal väitis kohtumisel mitmel korral, et seadus annab elu korraldamise omavalitsuse territooriumil eelkõige valitud vallavolikogu kätte. Silver Näki sõnul ei saa nemad siiski ainult omavalitsuse soovidest lähtuda, kuna LKK peab täitma ka riigi ja Euroopa Liidu tasandil seatud kohustusi.

Nõupidamisel lepiti kokku, et järgmise sammuna annab vald valminud üldplaneeringu üle LKK ja looduspargi esindajatele, kes sellesse omapoolsed täiendused teevad. Valla esindajad lubasid teha ministeeriumile ka märgukirja, et ei kiirustataks looduspargi kaitsekorralduskava vastuvõtmisega. Vastasel juhul võivad ilmneda mitmed vastuolud.

Valga maavalitsuse teatel puudub ajakohane üldplaneering hetkel lisaks Otepääle maakonnas veel Helme ja Hummuli vallas. Vastavalt planeerimisseadusele peab volikogu uus koosseis pärast kohalike omavalitsuste valimisi kehtiva üldplaneeringu üle vaatama.

-----------------------------------------

Otepää vald

Otepää valla territooriumil asuvad Otepää linn ning 21 küla. Neist suurim on 375 elanikuga Sihva, väikseim 14 elanikuga Kassiratta. Vallas on olnud tihti võimuvahetusi, viimati tagandas volikogu vallavanema 18. septembril.
Riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni territoorium hõlmab kolme Kagu-Eesti maakonda. Kaitstavate loodusobjektide pindala on regioonis 93 320 hektarit. Selle alla kuuluvad rahvuspark, 12 looduskaitseala, 32 maastikukaitseala, 83 parki ja puistut, 72 hoiuala ja 180 püsielupaika.